Jooksuaeg

Kui sa ei taha kutsikaid, ega suuda poegimise järel neid ka ära jagada, siis hoia oma emane koer kodus! Väldi innustunud isasloomi, korralda oma koerale range järelvalve ja ära lase teda üksi liikvele!

Soovitud kutsikate tarvis sobivad paaritumiseks 8.-13. päev innaaja algusest.

Kui koer ennast jooksuajal korralikult ei puhasta on nahapõletike ja ebameeldiva lõhna vältimiseks soovitatav pesta koera tagakeha!

Emasel koeral võib esimene jooksuaeg alata 7-9 kuu vanuselt. Väikest kasvu koerad saavad suguküpseks varem kui suurt kasvu koerad, kelle jooksuaeg võib erandina alata isegi 1-1.5 aasta vanuselt.

Kuna rahulikemate isendite esimene jooksuaeg pruugib jääda märkamatuks ja kesta ainult paar päeva. Enamasti on jooksuaja tunnused aga märgatavad. Sellised jooksuaja esimesed tunnused on:
1) tahab tihti välja
2) nuhib aktiivselt ringi
3) emane koer võib hakata märgistama
4) suureneb häbe ja tekib vereeritus. Tugevaim voolus esineb esimese 8 päeva jooksul, mil veri on helepunane. Pärast 8.päeva muutub veri kollakaks ja hakkab tugevasti lõhnama. Lõhn kestab 12.-13. Innapäevani. Lõhna vähendamiseks võib koera tagapoolt pesta 2 korda päevas.
5) koer hakkab häbet ka sagedamini lakkuma
6) isaste koerte ülisuur huvi emase koera vastu.

Emastel kestab jooksuaeg periooditi iga poole aasta tagant, kestes tavaliselt kolm nädalat. Siinjuures mõnel tõul on jooksuaegade vahe isegi lühem kui pool aastat, teisel jällegi kestab vaid korra aastas. Ohtlikuks perioodiks peetakse jooksuaja teist nädalat, kuid koer võib tiinestuda ka nii esimesel kui kolmandal nädalal. Soovimatute kutsikate (või vastupidi, soovitud kutsikate) poolest ongi kõige soodsam jooksuaja teine nädal.

Isastel kestab jooksuaeg aga pidevalt!

Isaste ebaterve huvi ärahoidmiseks on võimalik kasutada jooksuaja lõhna peitvaid aerosoole ja klorofüllitablette. Liigse määrimise vältimiseks on loomakliinikutes ja –poodides saadaval ka jooksuaja püksid, mis aga ei takista koeral paaritumast. Jooksuaja pükstesse asetatakse imav side, sobivad ka pabertaskurätikud.

Kui esineb kahtlus koera paaritumises, tuleb lasta teha loomaarstil test. Kui emasloomalt on plaanis tulevikus järglasi oodata, on mõistlik lasta koeral poegida. Kui kutsikaid kõigele vaatamata ei soovita on võimalikke lahendusi mitmeid: 3., 5., ja 7. päeval pärast kindlat toimunud paaritust saab koerale manustada preparaati, mis takistab viljastunud munarakkude kinnitumist emaka limaskestale (kõrvalnähud: pikenenud jooksuaeg, oht emakapõletiku tekkele).

Võimalik on ka tiinus katkestada hilisemas järgus, pärast 22.päeva, kui ollakse eelnevalt läbi ultraheliuuringu veendunud koera tiinuses.

Tiine emane koer on võimalik ka steriliseerida. Steriliseerida soovitatakse ka koeri, kellel esineb ebatiinus.

Ebatiinus- hormoonidest tingitud olukord, kus võib tekkida kahtlus koera tiinusest, kuigi ta seda mitte. Ebatiinuse juhtudel käituvad emaskoerad nagu poegimisel: teevad pesa, ähivad, võtavad omaks kõik piiksuvad ja karvased mänguasjad, justkui pidades neid omadeks. Ebatiinuse ajal hoiduda koera ületoitmisest, anda talle piisavalt koormust, panna ära karvased ja pehmed mänguasjad ning pöörata koerale rohkem tähelepanu.

Kui piimapaisu tagajärjel on tekkinud piimanäärme põletik, võib teha kampriõli kompresse. Kui koer tunneb end haiglaselt, pöörduda arsti poole.

Allikas: Ert K., Mägi K. (2007). Sõber koer ja tema tervis. Tallinn: Pilgrim