Koera valimine

Isane või emane?

Isased koerad on emastega võrreldes rohkem sõltumatud, sellesttulenevalt on raskusi nende ohjeldamisega. Kastreerimata koeral võib ilmneda kalduvusi minna hulkuma. Kastreerimisega see mure kaob. Steriilseks muutumise järel võib koer hakata kaalus juurde võtma, tekib vajadus toitumise korrigeerimise järele.

Emased koerad on lemmikutena populaarsemad. Neil esineb kolm nädalat kestev jooksuaeg kaks korda aastas- innaaeg. Et vältida sel perioodil soovimatut viljastumist, tuleb koer hoida range valve all, vältida viljastumist eostusvastaste vahenditega või korraldada emaslooma viljatus- kirurgiline protseduur, mille käigus eemaldatakse emakas ja munasarjad. Viljatustamine võib toimuda juba kuue kuu vanuses, kuigi loomaarstid soovitavad seda alles peale esimest innaaega, sest liiga varajane kastreerimine võib viia hilisema uriinipidamatuseni, kuigi plusspooleks piimanäärmekasvaja ohu vähenemine.

Kutsikas või täiskasvanud?

Täiskasvanud koera võttes oleme loomale uus peremees ja nõuab aega, et ka tema seda tunnistaks. Varjupaigast võetud täiskasvanud koer on meile võõras, tema iseloom ja käitumine teadmata, sel juhul peab temaga ettevaatlikult toimima ja jälgida tema kõikvõimalikke iseärasusi. Omanikult võetud koeral kulub aega endale teadvustamiseks, et tal on uus peremees. Täiskasvanud koera valimisel peate olema valmis ettearvamatusteks- mustuse tekkimine tuppa, närvilisus, ebameeldiv temperament vms.

Kutsikat võttes vältida isendit, kes tõmbub arglikult tahapoole. See viitab mittetäielikule kohastumisele inimesega, koer on inimese suhtes ebakindel ja see võib osutuda määravaks edaspidisel ajal. Järelikult on selline koer inimesega veel vähe kokku puutunud või pole inimesega endiselt harjunud.
Valige kutsikas, kes tuleb meelsasti teie poole ja valige see kutsikas terve perekonna hulgast, kui nad on veel koos emaga, nii saate aimu tema temperamendist.

Väike või suur?

Koera suurus peab olema vastavuses elamiskeskkonna suurusega. Suurus määrab ära ka söödavad toidukogused, sellest tulenevalt ka toidule kuluvad rahasummad.

Lühike- või pikakarvaline?

Pikakarvaline koer ajab karva kaks korda aastas- kevadel, sügisel. Karvu langeb vähesel määral ka aastaringselt. Pikakarvaline koera puhul väheneb karvade levimine tunduvalt koera korrapärasel harjamisel või kammimisel.
Lühikese karvaga koera puhul on muidugi vaeva vähem, kuid ega lahtine karv neilgi esinemata jää.

Valvekoerteks sobivad: saksa lambakoer, spits, dogi, bokser, bernhardiin, rotveiler, leonbergi koer.

Roti- ja hiirepüüdmist esineb järgnevatel: pinšer, šnautser, foksterjer.

Väga temperamentsed, meeletult liikuvad ja elavad, Vajavad rahulikku ja tasakaalukat mõjutamist: bull-, iiri-, foks- ja uelsi terjerid.

Keskpärase temperamendi, terasuse, ärrituvuse ja haukumisega koerad: kokkerspanjel, prantsuse buldog, puudel, itaalia hurt, šoti terjer, taks.

Perekoeraks sobivad kõhklemata tarbetõud: arvukad terjerid, kollid, afgaani hurdad, borsoid, setterid, müntseri koerad ja mitmed karjakoerad. Sellised koerad on eriti intelligentsed ja õppust võtvad.

Saksa lambakoer ei sobi tegevuseta perekoeraks. Ilma tõsise tegevuseta muutuvad nad kergesti ärrituvateks ja omal käel ringi hulkudes võivad teha kõiksugu pahandust nagu teisi loomi jälitada ja murda.
Palju liikuvust vajavad eelkõige: äärdeilterjer, iiri terjer, dogi, dobermann, šoti terjer, iiri setter ja šnautser.

Jahikoerteks sobivad: lühi-, karmi- või pikakarvaline saksa linnukoer, saksa hagijas, saksa jahiterjer, saksa spanjel, grifoon, hannoveri verekoer, baieri mägi-verekoer, veimari linnukoer, pointer ja puudelpointer. Nemad tunnevad jahilkäikudest ennast tõeliselt hästi.

Puudli soetamine võib nõuda pügamisega seotud korduvaid ja reeglipäraseid kulutusi.

Allikad:
http://www.koer.ee/Kutsika_ostmise_keeruline_kunst.html
Koch-Kostersitz, M. (1992). 400 nõuannet koeraomanikule. Tallinn: Saareke.
Ert K., Mägi K. (2007). Sõber koer ja tema tervis. Tallinn: Pilgrim