Koera hooldus

Silmad

Tervete silmade tunnused:
1) niisked
2) läikivad
3) silmamunal nähtavad veresooned pole liigtäitunud

Pisarate ülesanne:
1) kaitsta silma
2) puhastada
3) niisutada

Iga päev peaks õrnalt ära pühkima silmanurkadesse tekkiva kuiva rähma, mis moodustub sinna pisaratest ja prahist, mida silmavesi silmast välja uhub. Ärge kraapige seda pesemata käega, nõnda võite sinna mustust juurde viia. Puhastamiseks sobib:
1) puhtas vees
2) keedetud vees
3) õrnas kummelitee lahuses
4) steriilsest 0.9% keedusoolalaguses või
5) silmapuhastusvahendiga niisutatud vatipadi!

Kui rähma on rohkem, võib silmalaugu õrnalt allapoole tõmmates uhtuda antud vahendiga kogu silma või eemaldada mustus tilkumiseni läbimärja vatitupsuga.

Silma sarvkestale ilmunud tuhm hall täpp või laik tähendavad selle vigastust. Kui silma sidekest on punane ja silmamunal olevad veresooned täitunud, siis on silm põletikus.
Kui silma pupilliosa on hall, on tegemist läätse tuhmumise ehk katarraktiga (silmakae). Katarrakt võib olla kaasasündinud, tekkinud läätse traumade tagajärjel või kaasneda hoopis mõne haigusega, näiteks diabeediga. Igal juhul tuleb sellist silma näidata spetsialistile.

Karvkate

Koerte karvkatte eest tuleb hoolitseda iga päev! Vaid nii välditakse rohkema ja väga ebameeldiva koerakarva lendlemist koduses majapidamises.

Noort koera tuleb hooldamisega ettevaatlikult ja leebelt harjutada.

Kammipiid olgu parajalt pikad, ümarate otstega hõredapiilised puu- või plastkammid. Metallkammide piide otsad olgu ümardatud!

Kammimist alustatakse peast, kammitakse keha külgedelt ja kõhu alt, kuni sabani välja.

Kammi hoitakse kaldu, kammimine toimus alguses vastu-, siis pärikarva. Pärast harjamist eemaldatakse lahtine tolm ja koerakõõm niiske froteeräti abil.

Karmikarvalist ja rohke aluskarvaga koera kammitakse väga hõredapiilise kammiga, see vähendab aluskarva väljakukkumise ohtu. Lühikarvalisi tõuge kammida tihedamapiilise kammiga ja lõpus harjata poolpehme harjaga. Selliseks harjaks sobib ideaalselt hobusesuga, millega võib harjata ka karmi- ja rohke aluskarvaga tõugu.

Harja harjaste pikkus sõltub koerakarvade tihedusest ja pikkusest. Kunstmaterjalist harjased on enamasti liiga jäigad.


Kõrvad

Kõrvade katsumise ning nende puhastamsiega tuleb kutsikat harjutada võimalikult varakult, et vältida olukorda, kus esmakordne puhastus toimub põletikus ja valuliku kõrvaga.

Normaalne terve kuulmekäik on roosakas ja läikiv ning lõhnatu. Normaalsel tervel kõrval on isepuhastusvõime ja kõrvakanalit katva naha epiteelrakkude pideva liikumise tõttu seest väljapoole väljutatakse kõrvakanalist ka mustus.
Kui aga kõrva satub vesi, võõrkeha, parasiit või tekib kõrvapõletik (allergia tõttu), ei saa kõrv endaga ise hakkama. Kui koer hakkab järsku pead raputama ja ühte kõrva kratsima, võib olla tegemist võõrkehaga kõrvas (karv, rohuseeme, ka vesi).

Rippuvate kõrvadega koertel kipuvad kõrvad jääma ummuksisse, seetõttu tuleb selliseid kõrvu kindlasti pärast vannitamist ja ujumist puhastada ja kuivatada. Vee kuulmekäiku sattumise vältimiseks võib enne vannitamist kõrva panna vatitampooni.

Koera kõrvade puhastamiseks kodus ei tohi mingil juhul kasutada vatipulki, need võivad tuua pigem kahju kui kasu!

Puhastamiseks tilgutatakse kuulmekäiku mõni tilk kõrvapuhastuslahust, masseeritakse kuulmekäiku pool minutit kuni minut ja lastakse siis koeral pead raputada- see toob vedeliku koos lahustunud sodiga kõige paremini kuulmekäigust välja. Seejärel võib üleliigse vedeliku kuulmekäigu ülemisest osast eemaldada vatitupsu või lapikesega.

Kõrvalesta puhastamiseks nühkida seda õrnalt kõrvapuhastuslahuses niisutatud vati või lapikesega. Vett kuulmekäiku valada ei tohi.

Osal tõugudel kasvavad kuulmekäigus karvad. Karvadel on kaitseülesanne ning niisama neid ära kiskuda ei tohi. Kui aga karvad hakkavad moodustama pusasid või takistavad nõre normaalset väljumist kõrvast, tuleb need eemaldada.

Käpad

Iga kord kui lähete koos koeraga pikemale metsajalutuskäigule või matkale, haarake kaasa esmaabipakend. Koerad peavad kogu elu käima samade „kingadega“, mis kindlustavad kaitse nii kuumal suvepäeval, vihma ja poriga kui ka jäise külmaga südatalvel. Samade „jalanõudega“ liigutakse nii õues kui ka magatakse toas diivanil. Seetõttu on käppade eest hoolitsemine ülioluline!

Koertele ei meeldi, kui nende käppasid puudutatakse ja varbavahesid uuritakse. Seetõttu tuleks kutsikat juba väga varases eas harjutada käppade katsumise ja lähemalt uurimisega ning nende puhastamisega iga jalutuskäigu järel. Kui koer on käppa vigastanud, ei pruugigi ta kohe lonkama hakata. Tihti võib olla esimene tunnus see,et pärast jalutuskäiku tunneb koer käpa vastu tavalisest suuremat huvi: lakub seda või nakitseb. Sel juhul tuleb kindlasti kontrollida, kas midagi on käppa torganud, kas varvaste vahele on tekkinud nahapõletikku kolle või on karvade külge kleepunud nätsutükk.

Viga saanud käpp:
1) Loputada puhta jooksva veega,
2) Seejärel võib seda puhastada mõne desolahusega, näiteks kloorheksidiin või nõrk kaaliumpermanganaadi lahus.
3) Käpp hoolikalt kuivatada, sest niiskel nahal tekivad ja levivad põletikud kiiresti.
4) Kui käpaalune või varbavahed punetavad, võib sinna määrida näiteks kloorheksidiini sisaldavat salvi või geeli. Käpakarvade külge kleepunud närimiskummi saab kätte eetri või atsetooniga, mis tuleb nahapinnalt aga VÄGA hoolikalt maha loputada!
5) Käpa sidumiseks kasutage õhku hästi läbilaskvaid sidematerjale, et käpp sidemete all niiskeks ei jääks. Kõige parem on veidi elastne side, mis kleepub iseenda külge (mitte karva ega haavade külge). Selline side võiks olla koera esmaabikarbis ning seda on võimalik saada kõigist loomakliinikutest.
Kui käpahaav on väga sügav, vajab see lähendavaid ja hoidvaid õmblusi. Õmmelda aga on mõtet kuni ühe päeva vanuseid haavu. Vanemate haavade korral peab arst haava esmalt veelgi suurendama, st värskendama, muidu ei kasva see kokku.

Väiksemad käpapadjandite haavad paranevad iseenesest ega vaja õmblemist. Kui sarvestunud kihist on eraldunud väike rippuv riba, võtke julgus kokku ja eemaldage see kääridega.Kaitseta jäänud koht on õrn ja paranemisperioodil võib olla vaja seda siduda või on tarvis erilist koerasussi.

Käppade kaitseks on olemas erinevaid käpavahasid ning kaitsesusse. Käpavaha kaitseb käppasid nii talvel külmaga lõhenemise kui ka suvel liiga kuuma asfaldi eest.
Käpad tuleb vahatada mõni minut enne välja minemist ning ka pärast pesu jalutuskäigu järel. Käpavaha takistab ka lumeklompide teket varvaste vahele ja käppadele, eriti just pikakarvalistel koertel. Seda võib veidi kanda ka kõrvaotste karvadesse koertele, kellel moodustuvad sinna lumeklombid.

Hambad

Koera hambaid tuleb korrapäraselt hooldada! Igemete ja hammaste olukord mõjutab suuresti üldist immuunsüsteemi ja tervist! Kui hambad hooletusse jäävad, tekivad igasugused haigused. Hammastega on probleeme 85% üle kaheaastastel koertel.

Inimeste hambapastad koertel kasutamiseks ei sobi, sest nendel on ilma loputamata söövitav toime!

Selleks on koerte hambaharjad ja hambapastad. Koerte hambapastad on neile meelepäraste toitude maitsetega ega vaja loputamist. Lisaks on ka kõikvõimalikud suuhügieeni eest hoolt kandvad närimiskondid ning hambakivi ärahoidvad ja seda eemaldavad professionaalsed kuivtoidud.

Hambakatt on koeral hammastel olev kollakaspruun kiht, mis moodustub toidust, süljest ja bakteritest. Kui katt jääb hammastele pikemaks ajaks, siis see mineraliseerub ning tekib hambakivi, mis on valkjaskollane kuni pruun kõva moodustis hammaste igemepiiril.

Hambakivi olemasolust annavad märku ka koera halb hingeõhk ning punetavad ja veritsevad igemed.
Hambakivi saab kergemal juhul eemaldada koertele mõeldud hambapastadega. Raskematel juhtudel aga ultraheliaparaadiga, pärast seda protseduuri hambad poleeritakse.
Ultraheliga saab hambakivi eemaldada kohtadest, kuhu muude instrumentidega ei pääse.
Hambakivi eemaldamine mehaanilise kraapimise teel võib vigastada hambaemaili ning soodustada uue kivi teket.
Kui hambakiviga kaasneb igemepõletik, võib arst määrata enne kivi eemaldamist koerale mõnepäevase antibiootikumiravi, et takistada bakterite levikut verega. Hambakivi eemaldamise ajal ultraheliaparaadiga on koer narkoosis. Seetõttu ei tohi lemmikule 12 tundi enne protseduuri süüa anda. Pärast hambakivi eemaldamist tuleb paar nädalat mõni kord päevas koera igemeid puhastada.
Hambakivi teket aitab ära hoida kvaliteetne kuivtoit. Koerale hambakivi profülaktikas mõeldud eritoitude suured graanulid pühivad närimisel hambalt katu nagu hambahari.

Küüniste lõikamine

Osa koeri kulutab oma küüniseid liikudes või kaevates ise ära. Kui aga peamine liikumine toimub kodus diivanilt söögikausi juurde või pehmel murul, siis küünised ei kulu piisavalt ning need tuleb tagasi lõigata. Eriti hoolikalt tuleks jälgida lisavarvaste küüniseid, mis ei ulatu maha ega saagi seetõttu kuluda.

Koera küüniseid ei tohi lõigata tavaliste kääridega! Koera küünis ei ole lame nagu inimesel, vaid kumer ja neile mõeldud tangide lõikepind on samuti kumer.

Koeri tuleks küüniste lõikamisega harjutada varakult, siis ei tule see neile hiljem üllatusena ning nad võtavad seda protseduuri sama loomulikult kui igapäevast jalutuskäiku.
Laske loomaarstil ette näidata kõige õigem võte ja valige oma käe ning koera käpa suuruse järgi kõige mugavamad tangid.

Ära lõigatakse küünise ots, mis on tunduvalt peenem kui ülejäänud küüniseosa ning tavaliselt alt õõnes. Kui juhtute siiski liiga kaugelt lõikama, võib tekkida verejooks. Ärge sattuge sellest paanikasse ning katsuge ka koer maha rahustada. Vigastatud küünise võib plaastriga kinni teipida. Enamasti peatub verejooks iseenesest, kui koer on rahulik.
Kui verejooks ei peatu, võib marlitampoonile raputatud kaaliumpermanganaadi terakesi ja suruda side täpselt vastu küünise otsa. Verejooksu peatamiseks võib kasutada ka jääd, talvel aitab lumi.

Vannitamine

Pesuvee temperatuur olgu umbes 35 kraadi ja vesi ulatugu enam-vähem kõhuni.
Pea jäägu kuivaks! Vältida seebivee sattumist koera silma!
Pärast pesemist ja kuivatamist jäägu koer vähemalt kaheks tunniks tuppa. Vältida tõmbetuult! Halva ilma korral minna peale pesu koeraga välja võimalikult hiljem!

Koera üks kord kolme kuu jooksul vannitada on enamikul juhtudel täiesti piisav. Ärge peske oma koera sagedamini, kui see on tõeliselt hädavajalik, vastasel korral eemaldate tema karvadelt loomuliku rasukihi.
Peske koera väljas, näiteks lastevannis ja hõõruge ta pärast käterätikuga kuivaks. Koera sobib pesta ka piisavalt suures pesukausis koduses vannitoas. Kui te kasutate kuivatamiseks fööni, hoidke oma kätt õhujoas,et kontrollida, ega see koera naha jaoks liiga kuum ole.
Pikakarvalisi koeri tuleks pärast kuivatamist kammida või harjata, et eemaldada sasimikud.

Ärge viige koera välja jalutada kohe pärast vannitamist, sest olles äsja oma looduslikust lõhnast vabanenud, otsib ta alternatiivi: näiteks lehmakookide sees püherdamine on koera täiesti tavaline käitumine. Hoidke oma koer vähemalt paar päeva pärast vanni niisugustest võimalustest eemal, selleks ajaks peaks suurem püherdamisiha juba möödas olema.

Tõuge, kes vajavad korrapärast pügamist, näiteks puudleid, te kodus arvatavasti ei vannita, sest nende puhul tehakse koertesalongis enne igakordset pügamist erilist karvkatte hooldust (see on vajalik kord kuue kuni kaheksa nädala jooksul). Teil tuleb koera ainult vahetevahel kergelt pesta, kui ta on oma karvkatte eriti ära määrinud. Muudel juhtudel laske poril ära kuivada ja harjake see lihtsalt välja.

Kui teie koer kannatab mõne nahahaiguse käes, võib loomaarst soovitada teil koerale teha mõnda naharavivanni. Sel juhul saate tema käest üksikasjalikud juhised, millest tuleb väga täpselt kinni pidada.

Rippuvate kõrvadega koertel kipuvad kõrvad jääma ummuksisse, seetõttu tuleb selliseid kõrvu kindlasti pärast vannitamist ja ujumist puhastada ja kuivatada. Vee kuulmekäiku sattumise vältimiseks võib enne vannitamist kõrva panna vatitampooni.

Allikad:
Ert K., Mägi K. (2007). Sõber koer ja tema tervis. Tallinn: Pilgrim.
David Alderton'i teosest tõlkinud Vissak, P. (1997). Hamlyni lemmikloomade hooldamise entsüklopeedia. Tallinn: Varrak.
Koch-Kostersitz, M. (1992). 400 nõuannet koeraomanikule. Tallinn: Saareke.