Tõukoerad peavad olema märgistatud! Tõutud koerad võivad ka olla märgistatud.
Mikrokiipi paigaldab ainult loomaarst!
Looma märgistamine ning registrisse kandmine aitab teda omanikuga siduda ning looma kadumamineku või varastamise korral on tema õiget peremeest võimalik kergemini leida. Märgistamise on vaja ka reisimiseks, lemmiklooma dokumentide sidumiseks konkreetse loomaga ning seda nõutakse ka näiteks tõukoerte kohustuslike terviseuuringute korral.
Alates 2011.aastast on Euroopa Liidus lemmikloomade mikrokiipimine ainus tunnustatud märgistamisviis. Kuni selle ajani nõustutakse ka loetava tätoveeringuga.
Mikrokiip on tavaline mikroskeem 12x2 mm inertsest klaasist kapslis, mis sisestatakse spetsiaalse süstlanõela abil koera kaelapiirkonda vasakule poole naha alla. Mikrokiibi paigaldamine ei ole koerale valusam kui tavaline süst.
Mikrokiip sisaldab unikaalset 15 numbrist koosnevat koodi, mis raadiosignaali kaudu on loetav kiibilugejaga, kui see satub kiibi leviulatusse.
Kiibi paigaldamisega peab kaasnema ka koera kandmine registrisse! Sest kiibi number aitab välja selgitada registrisse kantud looma peremehe kontaktandmeid.
Kiip töötab kogu koera elu vältel. Juhul kui kiip seletamatul põhjusel kiibilugejaga ei aktiveeru, tuleb sellest teavitada loomaarsti.
Allikas:
Ert K., Mägi K. (2007). Sõber koer ja tema tervis. Tallinn: Pilgrim.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar