Täiskasvanud koera toitmine

Täiskasvanuks peetakse 1-7 aasta vanust koera.
Suurt kasvu tõud vananevad kiiremini ning nende täiskasvanu iga lõpeb alates viiendast või kuuendast eluaastat. Eakamate koerte toitumisi tutvustame järgmises sissekandes.

Täiskasvanud koer peaks saama ühe suure toidukorra päevas, soovitavalt õhtul, või siis kaks väiksemat toidukorda- hommikul ja õhtul.

Täiskasvanud koera energiavajadus sõltub:
1) kastreeritusest või steriliseeritusest (neil loomadel on energiavajadus tavalisest 25% väiksem)
2) füüsiliselt aktiivusest
3) tõust
4) keskkonnast
5) stressiastmest.

Newfoundlandi koertel energiavajadus 15% väiksem kui teistel samakasvulistel. Dogidel aga 25% suurem kui samakasvulistel. Sellistel koertel on kergem säilitada kaalu väiksema energiaisalduse, kuid suurema kiudainesisaldusega toitudega. Sobivad light-märgisutsega toidud.

Aktiivusus tõstab energiavajadust. Samamoodi teeb seda stress. Paraku kipub stressis koertel söögiisu puuduma, sel juhul tuleks liigse kaalukaotuse vältimiseks pakkuda energiarikkamat toitu.

Väljas peetavate koerte energiavajadus on olenevalt 10-90% suurem kui tubastel. Kuuma ilmaga suureneb veevajadus. Vesi on kõige tähtsam toitaine. Puhtale ja värskele joogiveele olgu koeral alati piiramatu juurdepääs!

Tiinete koerte energiavajadus on kaks korda suurem kui muidu. Imetamise kõrgpunktis isegi kuni 4 korda suurem. Tiinetele (alates tiinuse teisest poolest) ja imetavatele koertele sobib söötmiseks hästi seeduv kutsikatoit. Kuid tähelepanu! -suurekasvulistele kutsikatele mõeldud toidud tiinele ja imetavale koerale ei sobi, liiga vähese energia ja kaltsiumi poolest.

Jälgi toidu kaltsiumi ja fosforisisaldust! Selle vähesus on halb, samuti ka selle liigsus. Tähtis on mõõdukus, sest liigne fosfor on aluseks neeruhaigustele, liigne kaltsium aga kusekivide tekkele.
Hoida silm peal naatriumi ja kloriidi kogustel, sest nende liigne kogus on ohuks neerudele ja südamele.
Tuleb vältida ka liigseid valke, sest käibele mitteminev energia salvestub koertel keharasvana.

Kuiva toidu närimine eemaldab hambakattu mehaaniliselt, kuid välja on töötatud ka erikuivtoidud koertele, kellel on suurem kalduvus hambakivi tekkeks.

Koerale ei tasu pakkuda palju erisuguseid toidusaadusi- kala, liha, kuivtoit, vahelduseks singi või vorstitükki, viinereid- sest siis võib koer hakata toitu valima. Hakkab pirtsutama.
Koera toit ei tohi olla kuum ega külm, liiga kuiv ega liiga vedel. Mis võetakse jääkapist, see peab enne soojenema; mis tuleb pliidilt, see peab jahtuma. Soojuse mõõtmiseks piisab sõrmest.
Kondid sisaldavad kaltsiumit, limaaineid, valku ja mitmeid tarvilikke mineraalaineid. Samuti on kondi närimine tervislik hammastele ja igemetele. Asendamatud on kondid noorkoera toidusedelis, sest nad hõlbustavad oluliselt hammaste vahetumist (4-6 kuuselt). Kõige kasulikumad on noorloomade kondid, kus on rohkesti kõhre ja jääkliha (ribid).
Kondid ärgu olgu keedetud, keetmisel kaotavad nad peamised toitained. Toruluud, eriti kodulindude omad, annavad kergesti kilde, mis võivad hammaste vahele või söögitorru kinni jääma. Sel puhul on loomaarsti sekkumine koheselt hädavajalik!
Koera igapäevast kondiannust on vaja mõnevõrra vähendada alates 4. kuni 5. eluaastast.

Saleda kehaehitusega ja pikkade koibadega koerad tarbivad koguselt vähem, kui kõrgema toiteväärtusega toitu. Raskemad tõud vajavad suuremal hulgal, kui madalama toiteväärtusega toitu.

Päevane toidutarvidus

Koera mass/ Toidu kogus
2kg/ 110-140g
5kg/ 200-280g
10kg/ 400-570g
20kg/ 680-900g
35kg/ 900-1100g
45kg/ 1250-1600g
70kg/ 1700-2000g

Allikad:
Koch-Kostersitz M. (1992). 400 nõuannet koeraomanikule. Tallinn: Saareke.
Ert K., Mägi K. (2007). Sõber koer ja tema tervis. Tallinn: Pilgrim.