AUH

2010-12-20T20:17:00.005+02:00

Projekt on otsustatud lõppenuks!

Sellegipoolest säilib siinne info nende tarvis, kes on projektitöös osalenud või selle tegevusse panustanud. Veebipäevik säilib ühtlasi andmematerjalina faktide põhjendamiseks, elulookirjelduste täiendamiseks ja toetajate ühiskonnaaktiivsuse tõendamiseks. Loodetavasti leiavad siit ideid ja motivatsiooni järgmised põlvkonnad SINA sotsiaalseid ettevõtjaid.

Tuult tiibadesse!

2009.a kokkuvõte

2010-05-28T07:52:00.005+03:00

Projekt sai oma suurima rahalise toetuse Viljandi Linnavalitsuselt. Rahalist toetust pakkusid soodustuse kujul ka trükikoda Pajo ja OÜ Reklaamtoode.

2009.aasta oli projektile üsna edukas. Võimaldatud ressurside eest sai soetatud infovoldikuid ja rinnamärke- osa neist kulusid kohaliku varjupaiga ja koerte heaolu tarvis.

Projekt lõpetas juulikuus SINA 3.lennu, mille raames see tegelikult alguse saigi. Projektitöö periood sellega siiski ei vaibunud, vaid jätkus kuni sügiseni.

Jakobsoni gümnaasiumisse paigaldati käsitööline plakat, mis suunas huvilisi varjupaika vabatahtlikule tööle.

Varjupaiga juhtaja sõnul oli aasta lõpuks koerte hulk aasta algusega võrreldes varjupaigas vähenenud.

Projekt osales Keskkonnaministeeriumi korraldatud autasustamisel Aasta Keskkonnategu 2009. Projekt AUH preemiat ei pälvinud.

Jakobsoni gümnaasiumis

2009-09-23T17:01:00.002+03:00

Stendil:

1) AUH-i infovoldikud. Sihtgrupp: koeraomanikud ja -huvilised. Eesmärk: suunata koeraomanikke koer.ee lehekülgedele.
2) Kaart asukohaga Viljandi varjupaigast. Sihtgrupp: teotahtlikud koolinoored. Eesmärk: suurendada teadmisi varjupaiga asukohast.
3) Plakat. Sihtgrupp: teotahtlikud koolinoored. Eesmärk: teadvustada varjupaika, õhutada vabatahtlikule tööle Viljandi varjupaigas, suurendada loomakaitslikust ja loomaaustust.

Plakati tekst:

Hei, sina, pealehakkaja noor,
kes sa soovid anda omaltpoolt tükikese selleks, et muuta maailma paremaks paigaks. Just sinul ja sinu sõpradel on see võimalus, nüüd ja alatiseks. Aastas hüljatakse ja väärkoheldakse miljoneid koduloomi, päevas tuhandeid ja praegusel tunnil nuheldakse sadu abituid koduloomi, kes kõik kiunudes loodavad, et see koledus ometi lõppeks.
Ole sina nende kaitsja, sest just sind võetakse kuulda ja sinu julgus aitab väärkohtlemist vältida. Näita sina, kuidas loomade eest tõeliselt hoolt tuleb kanda ja sinu eeskuju on see, mis muudab maailma!

Sinu abi on hinnatud ning eriti ootavad seda neljajalgsed sõbrad Viljandi lähistel kodutute loomade varjupaigas. Varjupaik asub Favora ja Olerexi tankla vahele jääval maatükil. Minnes mööda Metsküla teed, ei jää varjupaik Karksi-Nuia maanteest kuigi kaugele. Varjupaik on avatud T-R 14-17.00 ja L-P 11-14.00.
Tule astu sisse ja saa osa varjupaiga töö edendamisest.
Sinu panus on märkimisväärne.
Oled teretulnud!

AUH!-Kes? Mis?

2009-09-21T17:41:00.001+03:00

Hei-hei, uudishimulik internetikasutaja :)

On suureks rõõmuks, et leidsid mahti ka siinsele blogiraamatule pilk peale heita. Sinu pilk ilmselgelt ongi see mis sind siia ka juhatas, oli selleks siis huvitav objekt linnapildis, saadetis sinu postkastis, mõni vahva rinnamärk või juhtis sinu tähelepanu mõne lähedase inimese jutt või internetiotsing. Tähtis aga on see, et nüüd oled sa siin. Ole pealegi, sinuga on hea.

Kes me oleme, mida me õieti teeme ja kus käime? Sellest kohe. Esiteks, me oleme Viljandimaalt. Siitsamast pisikesest metsapealinnast. Ja me oleme kooliõpilased, kes tahavad lihtsat asja- head. Tahame seda meie kodulinnale, tema karvastele sõpradele. Ei, seekord mitte metallistidele ega motomeestele, vaid loomadele- meie lähedastele lemmikloomadele.

Hea tegemine käib üpris lihtsalt. See on nagu vahva pisik, mis sünnib ja kui ta on piisavalt tugev, et mõjule pääseda, siis see levib ning saab aina paremaks. Ka sina oled selle pisiku omale külge saanud. Mis aga eriti vägev, sina kasvatad teda ja annad veel paremini edasi. Nii, et- sul on siin tähtis roll.

Meie kasvatame seda läbi püüdluste muuta me kodune Viljandi paremaks ja loomasõbralikumaks linnaks. See on meeldiva elukeskkonna nimel. Kuidas me seni õnnestume, kõigest sellest annab pisikest ülevaadet Sisukorrast leitavad kirjeldused. Ka sina suudad anda oma vajamineva panuse, mida kõik me lemmikud vajavad. Tähtis ei ole, millisel viisil sa panustad- kas liitud varjupaiga vabatahtlikuks või õpid loomi paremini tundma- oluline on osavõtt. Sa võid vabalt ka meie tegevusega liituda, anna sellest vaid kirja teel märku. Igaüks saab head teha, ka sina suudad. Näita seda piisavalt ja sinu heategu ei jää märkamata! :)

Paremusele läbi headuse!

Meie sõbrad:
Varjupaikade MTÜ
Viljandi Kodutute Loomade Varjupaik
Loomaportaal koer.ee

Toetajad

2009-09-21T17:25:00.006+03:00

Meie Armastusväärseim Ühing

Meie Rinnamärkide Spetsialist

Meie Trükitöö Teostaja

Meie Koostööline

Meie Inspireeriva Jõu Allikas

Meie Toetuslik Vägi

Kontakt ja Pretensioonid

2009-09-21T17:21:00.003+03:00

E-mail: armsadkutsud@hot.ee

Kontaktisikud:

Sander Porohov

Projektijutud no.3

2009-09-21T16:41:00.002+03:00

Autor: Sander Porohov

Alates septembrikuu kolmandast esmaspäevast on Viljandi C.R Jakobsoni nimelisesse Gümnaasiumisse paigaldatud heategevuslik plakat, mille sihtgrupp on pealehakkajad kooliõpilased, kes soovivad muuta oma kodukanti paremaks keskkonnaks koduloomadele. Plakat õhutab hoolivusele, loomade paremale kohtlemisele ja ühtlasi suunab koolinoori heategevuslikule tööle kohalikus varjupaigas. Plakati esialgne hinnatav eksponeerimise periood on kuni üks kuu. Esialgu piirdub tegevusprogramm vaid Jakobsoni kooliga. Sügise jooksul on plaan ka teiste Viljandi linna koolideni laieneda.

Galerii

2009-07-27T09:47:00.001+03:00

1. Voldikud
2. Rinnamärgid
3. Reklaam

Reklaam

2009-07-27T09:32:00.003+03:00

Reklaamiga saab odavalt- ohverdad oma särgiku, kujundad sellele markeriga kirjad ja tõmbad selle välja minnes lihtsalt selga :)

Arvestada tuleb ainult asjaoluga, et vihmaga ei tasu sellisel juhul õue kippuda. Samuti ei peeta mõistlikuks siis särki koos muu pesuga masinasse pista :)

Siin on pearätik.

Rinnamärgid OÜ-lt Reklaamtoode

2009-07-27T09:25:00.006+03:00

Saabusid Infovoldikud Pajo Trükikojalt

2009-07-27T09:12:00.004+03:00

Projektijutud no.2

2009-07-10T07:57:00.012+03:00

Olgugi, et pikalt pole AUH-ist midagi veebiavalikkusele teada antud. Ent siiski pole me mitte otsustatult kusagile kadunud, vaid lihtsalt tasakesi endamisi nohisenud asju korda saata. Lõpp vaikusele! Kõneleme, mis on vahepeal toimunud, kus ja millal, milles oleme edukad ning mis veel saavutamist tahab.

26-28. juunil toimus Harjumaal, Kõue vallas, Harmi koolimajas noorteprogrammi SINA kolmanda lennu ametlik lõpetamine. SINA jätkab juba uuel sügisel uutel jahimaadel, pakkudes täielikku evolutsioonielamust Tartu ja Tallinna noortele. Ka AUH-i tegevus jätkub, SINA-st nüüd sõltumatuna, küll aga ei saa AUH läbi heategevuslike toetajateta.

Tellimuse esimesele 1000-le voldikule on täitnud auväärne Pajo Trükikoda. Pärnus ja Tallinnas tegutsev trükikoda tegi hinnasoodustus suisa kolme kordselt. See on AUH-ile olnud rõõmustavaks kingituseks. Infovoldikud kuuluvad suure tõenäosusega postitamiseks eramajade postkastidesse, mille hoovil on koer ja loomulikult seatakse mõningane osa ülesse Viljandi Varjupaika.

Leides internetiavarustest äärmiselt teabemahuka ja pädeva lemmikloomaportaali koer.ee, tekkis AUH-il idee reklaamida just sedasama eneste kujundatud voldikutel. AUH-ile on oluline, et inimesed saaksid suunatud teadlikku keskkonda, mis kindlustab vastused inimeste küsimustele. Lisaks on koer.ee üks asendatumaid loomaportaale oma õpetuste ja suunamistega. Siinkohal väheneb ka oluline vaev AUH-il raamatutarkuste üleslaadimise arvelt, koer.ee asendab selle rolli suurepäraselt.

Tallinnas tegutsev reklaamfirma OÜ Reklaamtoode, mille kontaktisikuks Eero Nigulas, on teinud AUH-ile sooduspakkumise AUH-i logoga rinnamärkide tellimiseks. Varasemale 50-le tükitellimusele lisandus seekord tellimus 400-le rinnamärgile. Lugupeetavalt OÜ-lt Reklaamtoode saadav tellimus kasutatakse projekti kande- ja toetuspinna laiendamiseks loomaomanike seas.

Täname Viljandi Linnavalitsust, kelle usk noorte tegevusse ja kelle omapoolne abi on olnud otsustavaks tõukeks ka AUH-i eesmärkide loomiseks. Viljandi Linnavalitsuse toetusega on AUH saanud omale voldikud ja rinnamärgid.
Kummarduslikud tänud ka Pajo Trükikojale, OÜ-le Reklaamtoode ja loomaportaalile koer.ee meeldiva koostöö eest.

Saavutamist ootavad loomaomanikke informeerivad teated korteriühistute infotahvlitel ja sildid tühermaadel, kus loomaomanikud on harjunud oma loomadega jalutama.

Uute juttudeni.

Steriliseerimine & Kastreerimine

2009-06-13T19:37:00.001+03:00

Steriliseerimine

Arenenud ühiskonnas on mõistlik steriliseerida kõik aretusse mittekuuluvad koerad ja seda nende varases eas!

Kui te soovite, et teie emasloom ei poegiks, soovitatakse ta steriliseerida enne esimest, või esimese ja teise jooksuaja vahel.
Emase koera steriliseerimist nõuavad ka sellised näidustused:
1) korduvad emakapõletikud
2) mädaemakad
3) emaka ja munasarja kasvajad
4) epilepsia.

Steriliseerimise käigus eemaldatakse emakas ja munasarjad. Selle käigus ei teki jooksuaegasid ega emakahaigusi.
Kui pole meditsiinilist näidustust, siis ei steriliseerita koera jooksuajal ega vahetult enne või pärast seda. Koera on õige steriliseerida innatsükli etapis, mil munasarjad on soikeseisundis. Steriliseerimine selles ajavahemikus aitab vältida piimanäärme kasvajate teket.

Steriliseerimise järel aeglustub looma ainevahetus, kuid üleliigse kehakaalu vältimiseks aitavad siis vaid piisav liikumine ja vastav toitumine, mis ühtlasi ennetab uriinipidamatust (erineb rohkem suurt tõugu koertel).
Steriliseeritud koerad muutuvad arstide ja omanike tähelepanu kohaselt aga mänguhimulisemaks, tähelepanelikumaks ja tasakaalukamaks.

Kastreerimine

Isased koerad, keda ei kasutada aretuses on soovitatav kastreerida. See aitab vältida isastele koertele iseloomulikke käitumisprobleeme. Kastreerimine ennetab ühtlasi ka hilisemas eas esinevaid eesnäärme probleeme. Kindlasti tuleb kastreerida ka peitmunandiga koerad.

(täiendamisel)

Ert K., Mägi K. (2007). Sõber koer ja tema tervis. Tallinn: Pilgrim

Arhiiv

2009-06-13T19:21:00.008+03:00

Eve Link: algataja 2008 lõpp-juuli 2009.
Loomahoolivuse laiendamine.

Kaili Viljak: algataja 2008 lõpp- apr., 2009.
Loomahoolivuse laiendamine.

Kristiina Vilberg: algataja 2008 lõpp-apr., 2009.
Loomahoolivuse laiendamine.

Liina Mäemees: algataja 2008 lõpp-juuli 2009.
Loomahoolivuse laiendamine.

Sander Porohov: osanik jan.2009-dets., 2009.
Projekti esimese logo hankimine, esmane projektitoetus, blogiraamatu looja ja valdaja, infovoldikute kujundaja, infovoldikute levitamine, rinnamärkide soetamine ja levitamine, loomahoolivuse laiendamine.

Keirin Ritval: osanik 2008 lõpp-juuli 2009
Projektitöö edendamine. Loomahoolivuse laiendamine.

Kairi Kangro: osanik 2008 lõpp-juuli 2009.
Rinnamärkide sooduspakkuja leidmine. Loomahoolivuse laiendamine.

Määrused

2009-06-13T18:52:00.012+03:00

1. Projekt tegutseb periooditi ja seda seni, kuni on vähemalt üks liige, kes vabatahtlikult nõustub projekti eesmärgi ja visiooni eest seisma.

2. Projekt on heategevuslik ja selle tegevus toimib tänu koostööle avaliku halduse ja erasektoriga.

3. Projektiga võivad ühineda kõik teotahtelised ja aktiivsed noored, kes pöörduvad projekti liikme/te poole. Nõusolek uue liikme aktsepteerimiseks toimib olemasolevate liikme/te nõusoleku/te teel. Edasine tööjaotus toimub läbirääkimiste käigus.

4. Projekt on suunatud eelkõige Viljandis paiknevate koerte heaolu tagamiseks.

5. Projekti enamusel on õigus mõne liike ebakompetentsuse või täitmata ülesannete tõttu ta projekti liikmestikust välja nimetada. Kui projekti liikmeid on kaks, on otsustamisõigus pikemaajalisel liikmel, kui projekti liikmeid on rohkem kui kaks, otsustab kellegi liikmestikust välja nimetamise enamuse hääl.

6. Projektitöö toimiseks on olulised tähtajalisus, koostöö ja sage infovahetus.

7. Projekti üldtöö eest vastutab iga liige, kusjuures üldtöö toimiseks jaotatud ülesannete teostamise eest vastutab liige, kes ülesande omistas. Projekti üldtöö eest vastutab iga liige avaliku halduse ja erasektori ees. Projekti osaülesannete eest vastutab ülesande omistanud liige terve projekti ees.

8. Projekti iga liige kasutab saadud rahalisi toetusi ja vahendeid vaid projektitöö tarvis, selle eesmärkide teostamiseks. Ühelgi liikmel pole õigus omistada saadud rahalisi toetusi ja vahendeid eraotstarbeliselt.

9. Saadud rahaliste toetuste ja vahendite puhul lasub vastutus ressursi võimaldaja ees. Ressursi võimaldajale peab esitama ülevaate (koos tõendmaterjalidega) toetuste ja vahendite otstarbekast kasutamisest (seda hiljemalt 31.detsembriks sellel aastal).

10. Iga liige on vaba projektist lahkuma.

11. Projekti tegevuse lõpetamise üle otsustab ainuliige või liikmete enamuspoolthääl.

12. Projektile omaseid logosid, sümboleid, plakateid ja muid loomingulisi teoseid tuleb kasutada vaid projektitöö teostamiseks arvestades autoriõigusi ja/või -nõusolekut.

13. Projekti määruseid on vaba muutma ainuliige; kahe liikme korral on õigus pikemaajalisel liikmel; rohkema kui kahe liikme korral võetakse määruste muudatused vastu hääletuse teel arvestades enamuse seisukohta.

14. Projekti määrused peavad olema kooskõlas seadustega. Isegi selle määruse muutmine ei vabanda ega õigusta seadusevastast tegevust.

15. Projekti liikmed saavad osaluse korral vaimset tulu. Olenemata Mittetulundusühingute Seaduse §1 nimetatud definitsioonist pole projekt mittetulundusühing, ka mitte survegrupp, vaid kodanikalgatusel põhinev sotsiaalne ettevõtlus, mille kohta kohaldatakse Mittetulundusühingute Seaduse §2 punktis 2 sätestatut.

16. Blogiraamatu valdaja saab vahetuda vaid eelneva valdaja nõusolekul ja tema kasutajaandmete usaldamisel järgmisele isikule.

17. Projekt loetakse lõppenuks ükshäälselt või enamuspoolthäälte järg.

Tiinus & Poegimine

2009-06-13T18:16:00.001+03:00

Tiinuse teisest poolest (tiinuse 5.nädalast) alates suureneb koera energia-, vitamiini- ja mineraalivajadus. Samal ajal ei ole koeral suurenenud emaka tõttu mugav tarbida hiiglaslikke toidukoguseid. Sel perioodil sobib koera toitmiseks kõige paremini kvaliteetne kutsikatoit, millega jätkatakse koera söötmist imetamise lõpuni. Mõõdukas koormus on näidustatud tiinuse lõpuni. Hoiduda tuleks põhjalikust koormuse muutmisest.

Läheneva poegimisaja tunnused:
1) kõhu allalangemine
2) pesa tegemine
3) piima teke.

Kõhu allalangemine viitab poegimise peatsele saabumisele (nn. laskumine). Kutsikad laskuvad emakas allapoole, nii et koerale tuleb rippuv kõht. Kutsikad sünnivad mõne tunni jooksul või vähemalt ööpäeva möödudes.

Poegimine algab esimese järguga:

1.Järk-Emakakaela avanemine
Kestusega 6-12 tundi. Närvilisel esmapoegijal kuni 36 tundi. Koer on rahutu, tunneb end ebamugavalt, jälgib oma kõhtu, ähib, otsib mugavamat asendit, võib väriseda ja harvadel juhtudel isegi oksendada.

Järgnevad kaks järku esinevad iga kutsika sündimisega.

Teise järgu tunnused on:
1) Lootevee väljumine (esmalt rebeneb lootepõis, mis võib tupest paista golfipallisuuruse valge moodustisena),
2) Nähtavad kõhu kokkutõmbed,
3) Kehatemperatuuri normaliseerumine.

Enne poegimist langeb koera kehatemperatuur umbes 37 kraadini. Koer hakkab lõõtsutama ning enne kutsikate ilmaletulekut väljuvad looteveed. Poegimise lähenedes muutub lõõtsutamine sünnitusvalude tõttu aina katkendlikumaks.

2.Järk-Kutsika väljutamine

Kutsikate arvust sõltuvuna on kestus 3-12, harvem kuni 24 tundi.

Normaalse poegimise korral sünnib 1.kutsikas kahe, maksimaalselt nelja tunni jooksul pärast 2.järgu tunnuste esinemist. Järgmised kutsikad sünnivad 5 minuti kuni 2-tunniste (max.4) vahedega.

3.Järk-Väljutatakse platsenta ja lootekestad

Tavaliselt sünnib kutsikas pea ees ja lootekestadega ümbritsetuna. Lootsekestad võivad olla sünnitusteedes rebenenud, kuid see ei tähenda midagi ohtlikku.
Peale poegimist tahab emakoer lootekestad ära süüa. Anna talle söömiseks ainult ühed. Koer saab lootekestadest hormooni, mis suurendab piima kogust. Kui lased koeral ära süüa kõik lootekestad, läheb tal ilmselgelt kõht lahti.

Ema vabastab sündinud kutsika teda ümbritsevast lootekestast, närib läbi nabanööri ning lakub kutsika puhtaks ja kuivaks.

Kui ema seda ei tee, tuleb kõike seda teha inimesel!

1) Vabasta kutsikad lootekestadest.
2) Kui emakoer ei näri nabanööre katki, siis katkesta need küüntega pigistades ning samal ajal rebides, et nad kohe sulguksid või sidudes nabanööri kinni niidiga 1-1.5 cm kaugusele kutsika nabast ning katkestada see niidist platsenta pool. Nabanööri lõigata ei tohi! Ning ka Nabanööride kinni sõlmimine pole mingil juhul vajalik, sest koerlased juba iseeneslikult vabas looduses poegides sõlmi ei meisterdaks.
3) Kutsika nina ja suu tuleb puhastada limast, kontrollida hingamist ning ta kuivaks hõõruda. Seejärel panna kutsikas piima imema.

Vältimaks kutsikate nälga, kontrolli alati, kas kõik kutsikad pääsevad nisadeni sööma. Vajadusel eemalda ahnemad natukeseks, et tõrjutudki ligi pääseksid. Seda eriti siis kui emaskoeral on nisasid vähem kui kutsikaid.

Vajadusel anna kutsikatele lisatoitu. Kui emal ei ole piisavalt piima ja näljased kutsikad karjuvad, siis tuleb sul neid pipetiga sööta soojendatud täispiima või apteegis pakutavate loomadele mõeldud Lactol-piimaasendajaga. Koeraema nappi piimatoodangut saad suurendada, kui söödad talle palju lihaleent või beebidele mõeldud piimaasendajat.

Kui koeral esineb enne võ pärast poegimist krambid, on põhjuseks kaltsiumipuudus, millele lahenduse saate loomaarstilt.

Umbes 3 nädalat pärast poegimist hakkab ema kutsikaid võõrustama, mis seisneb selles, et emakoer oksendab kutsikatele oma toitu, millest tolled õpivad iseseisvalt sööma. Alates 4.elunädalast võib kutsikaid ise toitma hakata. Ema oksendamine lõpeb, kui ta märkab, et kutsikad saavad ka muidu süüa.
Tige koer on vihane ka sünnituse ajal ning pärast seda, kuid vajaduse korral palub sellinegi koer abi. Ka hea koer võib selles olukorras olla ärritunud ja umbusklik. Olenemata looma meeleolust, ära lase võõrastel inimestel häirida koera ja tema kutsikaid.

Probleese poegimise tunnused:
1) Kutsikad sünnivad pikemate kui 4 tunniste vahedega.
2) Lootevee väljumisest alates pole 2-3 tunni jooksul midagi toimunud.
3) Koera kõhu kokkutõmbes kestavad ebaregulaarselt juba 2-4 tundi.
4) Tugevate ja regulaarsete kõhu kokkutõmmete tulemusel ei sünni kutsikat juba 20-30 minuti järel.
5) Eelmise kutsika sünnist on möödas rohkem kui 4 tundi ja järgmist kutsikat ei sünni.
6) Koera teine poegimisjärk kestab kauem kui 12 tundi.

Allikad: * Ert K., Mägi K. (2007). Sõber koer ja tema tervis. Tallinn: Pilgrim;
* Lindblom L., Oja S. (1992). Oman koiran hoito. Kirsusta hännänpäähän. 4. osa. Porvoo-Helsinki-Juva: Werner Söderström Osakeyhtio. Tõlkinud eesti keelde Jõgila R. (1995). Hoia oma koera koonust sabaotsani. Tallinn: Ilo.

Jooksuaeg

2009-06-13T18:02:00.000+03:00

Kui sa ei taha kutsikaid, ega suuda poegimise järel neid ka ära jagada, siis hoia oma emane koer kodus! Väldi innustunud isasloomi, korralda oma koerale range järelvalve ja ära lase teda üksi liikvele!

Soovitud kutsikate tarvis sobivad paaritumiseks 8.-13. päev innaaja algusest.

Kui koer ennast jooksuajal korralikult ei puhasta on nahapõletike ja ebameeldiva lõhna vältimiseks soovitatav pesta koera tagakeha!

Emasel koeral võib esimene jooksuaeg alata 7-9 kuu vanuselt. Väikest kasvu koerad saavad suguküpseks varem kui suurt kasvu koerad, kelle jooksuaeg võib erandina alata isegi 1-1.5 aasta vanuselt.

Kuna rahulikemate isendite esimene jooksuaeg pruugib jääda märkamatuks ja kesta ainult paar päeva. Enamasti on jooksuaja tunnused aga märgatavad. Sellised jooksuaja esimesed tunnused on:
1) tahab tihti välja
2) nuhib aktiivselt ringi
3) emane koer võib hakata märgistama
4) suureneb häbe ja tekib vereeritus. Tugevaim voolus esineb esimese 8 päeva jooksul, mil veri on helepunane. Pärast 8.päeva muutub veri kollakaks ja hakkab tugevasti lõhnama. Lõhn kestab 12.-13. Innapäevani. Lõhna vähendamiseks võib koera tagapoolt pesta 2 korda päevas.
5) koer hakkab häbet ka sagedamini lakkuma
6) isaste koerte ülisuur huvi emase koera vastu.

Emastel kestab jooksuaeg periooditi iga poole aasta tagant, kestes tavaliselt kolm nädalat. Siinjuures mõnel tõul on jooksuaegade vahe isegi lühem kui pool aastat, teisel jällegi kestab vaid korra aastas. Ohtlikuks perioodiks peetakse jooksuaja teist nädalat, kuid koer võib tiinestuda ka nii esimesel kui kolmandal nädalal. Soovimatute kutsikate (või vastupidi, soovitud kutsikate) poolest ongi kõige soodsam jooksuaja teine nädal.

Isastel kestab jooksuaeg aga pidevalt!

Isaste ebaterve huvi ärahoidmiseks on võimalik kasutada jooksuaja lõhna peitvaid aerosoole ja klorofüllitablette. Liigse määrimise vältimiseks on loomakliinikutes ja –poodides saadaval ka jooksuaja püksid, mis aga ei takista koeral paaritumast. Jooksuaja pükstesse asetatakse imav side, sobivad ka pabertaskurätikud.

Kui esineb kahtlus koera paaritumises, tuleb lasta teha loomaarstil test. Kui emasloomalt on plaanis tulevikus järglasi oodata, on mõistlik lasta koeral poegida. Kui kutsikaid kõigele vaatamata ei soovita on võimalikke lahendusi mitmeid: 3., 5., ja 7. päeval pärast kindlat toimunud paaritust saab koerale manustada preparaati, mis takistab viljastunud munarakkude kinnitumist emaka limaskestale (kõrvalnähud: pikenenud jooksuaeg, oht emakapõletiku tekkele).

Võimalik on ka tiinus katkestada hilisemas järgus, pärast 22.päeva, kui ollakse eelnevalt läbi ultraheliuuringu veendunud koera tiinuses.

Tiine emane koer on võimalik ka steriliseerida. Steriliseerida soovitatakse ka koeri, kellel esineb ebatiinus.

Ebatiinus- hormoonidest tingitud olukord, kus võib tekkida kahtlus koera tiinusest, kuigi ta seda mitte. Ebatiinuse juhtudel käituvad emaskoerad nagu poegimisel: teevad pesa, ähivad, võtavad omaks kõik piiksuvad ja karvased mänguasjad, justkui pidades neid omadeks. Ebatiinuse ajal hoiduda koera ületoitmisest, anda talle piisavalt koormust, panna ära karvased ja pehmed mänguasjad ning pöörata koerale rohkem tähelepanu.

Kui piimapaisu tagajärjel on tekkinud piimanäärme põletik, võib teha kampriõli kompresse. Kui koer tunneb end haiglaselt, pöörduda arsti poole.

Allikas: Ert K., Mägi K. (2007). Sõber koer ja tema tervis. Tallinn: Pilgrim

Koerte paugukartus

2009-06-09T19:19:00.000+03:00

Paukudest ärevusse sattuvaid koeri ei tohi paugutamise ajal üksi koju jätta, sest nad võivad endale viga teha. Õue- ja ketikoerad, kes pauku kardavad, tuleks paugutamise ajaks tuua tuppa, sulgeda esikusse või garaaži, et nad arevusse sattudes minema ei jookseks.

Kui koer kardab kõvemat müra, tuleb teda sellega harjutada!

Alustuseks sobib näiteks ilutulestikuga video, mida koera juuresolekul mängida. Alguses olgu see üsna vaikseks keeratud häälega. Samal ajal koera koera rahustada, kiita ning juhtida tema tähelepanu kõrvale kas mängu või maiusega. Et mitte koera liialt ärritada, ärgu olgu mäng liiga aktiivne! Kui koer on teatud müratasemega harjunud, võib häält valjemaks muuta.

Kui harjutamine ja treening ei tundu tulu toovat või olete sellega hiljaks jäänud, on sagedase paugutamise ajal viimane võimalus kasutada loomaarsti käest saadud rahusteid. Rahustid tuleb sisse anda aga täiesti rahulikule koerale vähemalt pool tundi enne oletatava paugutamise algust. Selline ennetuslik oletamine on teinekord aga üsna keeruline.

Azepromasiinirea preparaate soovitatakse kasutada vaid tõeliselt hüsteeriasse minevate koerte puhul, kes on suutelised paugukartuses vigastama nii iseennast kui teisi. Pärast ravimi manustamist jäävad koerad rahulikuks, mõned neist ei ole mõne aja vältel suutelised korralikult liikuma. Kõrvalnähuks on väikeste veresoonte laienemine, mis on eriti märgatavad silmamunal, kus need nagu valguksid verd täis. Ärge sattuge paanikasse! See kaob koos ravimi mõjuga.

Ettevaatlik peab olema, kui koeral on arenenud südamehaigus. Need ravimid põhjustavad vererõhu mõningast langust. Kui koerale on juba määratud sama toimega südamerohud, mida antakse iga päev, võib ravimite koostoimel tekkida vererõhu väga järsk langus. Laske oma loomaarstil kõik annused üle vaadata, leida võimalikud riskid!

Kuna koerad tajuvad inimesest kõrgemaid helisid muutuvad nad väga ärevaks juba enne äikesetormi, siis kui inimene näeb alles silmapiiril musti pilvi. Ka nende loomadega tuleb käituda nagu teistegi paugukartjatega. Tähelepanu tuleks hoida mujal, neid ei tohi aktiivse mänguga üles ärritada, koera võib selle asemel masseerida.

Allikas: Ert K., Mägi K. (2007). Sõber koer ja tema tervis. Tallinn: Pilgrim

Koeraga talvel

2009-06-09T19:16:00.001+03:00

Ettevaatust, kui koer sööb lund! Ka nemad võivad saada kurgupõletiku.

Vältida koera tänavasoola või muude jäätumisvastaste kemikaalide lakkumist! See võib osutuda talle eluohtlikuks.

Lumise ning jäise ilma korral võib loom kaotada lõhnataju, seega on mõistlikum teda mitte jalutusrihma otsast lahti lasta. Pärast jalutuskäiku pühkida ja pesta alati koera käpad, jalad ja kõhualune puhtaks nii lumest kui tänavasoolast. Paks lumekord käppade all võib kahjustada käpapaljandeid, misjärel need lõhenevad ja veritsevad. Selle kaitseks aitavad käpakaitsed ja käpavahad. Käpavahaga võib määrida ka pikkade lontis kõrvade ja pikakarvaliste koerte kõrvaotsi, vältides lumeklompide kogunemist ka kõrvaotstesse.

Kuna varvastevahelised karvad ei kaitse käppasid külmetumise eest, vaid hoopis soodustavad sealsete lumeklompide kogunemist käpa alla, on mõistlik varvastevahelised karvad lühemaks pügada!

Lühikese ja õhukese karvaga koerale muretseda talverõivad. Mantel katku selja- ja kõhuosa, eriti väikestel ja madalajalgsetel koertel.

Iial ei tohi jätta külma ilmaga koera autosse! Koer võib raskelt külmetuda. Võttes koera külmaperioodil endaga reisile, peate ta endaga igale poole kaasa võtma. Seda tuleb eriti arvestada haigete, vanade või külmakartlike koerte puhul. Ärge laske neil pikalt õues viibida. Kui koer väldib liikumist, istudes vaid värisedes maha on viimane aeg kiires korras sooja minna.

Õuekoeri tuleb talveperioodil rikkalikumalt toita, soovitavalt leige pudru või vees leotatud kuivtoiduga, sest sel viisil saab koer juba süües piisavalt vedelikku. Jälgida, et koera joogivesi ei külmuks!

Kuna koer kasutab kehatemperatuuri säilitamiseks rohkem energiat, peab nii õuekoeral, kui ka pikalt õues viibiva toakoera toidumenüü sisaldama rohkem energiat.

Toas, kus koer magab, ei tohi põrand olla liiga jahe ega uste alt puhuda tuul. Koera magemisasemele pange lisatekk ning vajadusel kergitage magamisase pisut kõrgemale.

Vältida talvel autoradiaatori jahutusvedeliku lisamise korral koera juurdepääsu antifriisile! Neile paistab see meeldivat, aga antifriisis sisalduv propüleenglükool põhjustab eluohtlikku neerupuudulikkust.

Allikas: Ert K., Mägi K. (2007). Sõber koer ja tema tervis. Tallinn: Pilgrim

Reisimine suvel ja ujutamine

2009-06-09T19:12:00.002+03:00

Koeri ujutada ainult selleks ettenähtud kohas!

Olla ettevaatlik koerade ujutamisega jões, kuna kiire vool võib loomad kaasa viia. Kindlasti hoiduda ka koera ujutamisest solgises, sinivetikatest reostatud ja veetaimederikkas vees, sest sinivetikad võivad olla koertele sama ohtlikud kui inimestelegi ning ohtrad veetaimed takistavad looma liikuvust ujumisel.

Tiheda paksu aluskarvaga koeri tuleb pärast ujutamist hoolikalt kuivatada. Lühikarvalistel koertel ei tohi lasta pärast märjaks saamist olla tuuletõmbuse käes. Soojal ajal koeraga autoreisile minnes, varuge kindlasti puhast joogivett ning tehke joogipause. Autoaken võib sõidu ajal olla vaid pisut avatud ning mitte mingil juhul ei tohi sõidu ajal lasta koeral pead aknast välja pista, sest saadud tuuletõmbusest võib koer jääda kõrvapõletikku, ühtlasi on oht võõrkehade sattumiseks kõrva ja silmadesse.

Elektriliste küljeakendega autol olla eriti tähelepanelik, sest koer võib eneseteadmatul kombel juhuslikult lüliti kaudu akna avada ning selle kaudu välja kukkuda.
Ohutuks reisimiseks võiksid koerad paikneda auto tagaosas võrguga eraldatult või turvatraksiga tagumise turvavöö külge kinnitatult.

Vältimaks koera eluohtlikku ülekuumenemist, ei tohi koer viibida päikese käes suletud akendega autos. Kehatemperatuuri tõusule aitavad kaasa ka ärevus ja närvilisus.
Kuumarabanduse tunnused on:
1) ilastamine
2) oksendamine
3) lõõtsutamine
4) minestamine ja
5) krambid

Kuumarabanduses koer tuleb kiiresti maha jahutada, viia jahedasse kohta, kasta märjaks, mässida märgade linade või tekkide sisse. Seejärel pöörduda koheselt kiiremas korras arsti poole!

Allikas: Ert K., Mägi K. (2007). Sõber koer ja tema tervis. Tallinn: Pilgrim

Kirjeldus

2009-04-27T19:02:00.013+03:00

Eessõna: "AUH ehk Ainulaadsed Ustavad Haukujad" on heategevuslik rühmitus (projekt), mis algatatud noorteprogrammi SINA raames (Suured Ideed Noorte Algatusel).

Asukoht: Viljandi linn

Algusaeg: alates 2008.aasta sügisest.

Algatajad: Eve Link, Kaili Viljak, Kairi Kangro, Keirin Ritval, Kristiina Vilberg, Liina Mäemees.

Eesmärk: Suurendada loomaomanike teadmisi ja hoolivust kodutute loomade vältimiseks.

Tegevus: Viljandi linnas korraldatakse perioodilisi programme loomaomanike mõjutamiseks. Ühiskonnas pideva muutuse saavutamiseks peab selline programmiline tegevus kujunema traditsiooniks, kandudes loomahuvilistes põlvest põlve. Mõjutustegevus esineb koolituste, infovoldikute, propageerivate plakatite, reklaamide, informeerivate internetilehekülgede või muudel loomingulistel viisidel, mis tagavad projekti eesmärgi.

Visioon: Kodutute loomade arvu vähenedes kahaneb Viljandi linnal mure kodutute loomade üle. Loomaomanikud kohtlevad koduloomi väärikalt, teadvustavad nende heaolu, omapära ja vajadusi ning on pädevad oma lemmikuga tegeledes. Looduslähedane Viljandi edeneb heaolulisemaks ja meeldivamaks elukeskkonnaks. Kahaneb loomade väärkohtlemine.

Sisukord

2009-04-27T18:50:00.019+03:00

Projektist

AUH!-Kes? Mis?

1. Intro
2. Kirjeldus
3. Määrused
4. Arhiiv
5. Projektijutud no.1
6. Projektijutud no.2
7. Projektijutud no.3
8. Galerii
9. C.R. Jakobsoni nim .Gümnaasiumis
10. 2009.aasta kokkuvõte

Koerad

1. Enne koera soetamist
2. Koera valimine
3. Kutsikate ostmine
4. Koera uus kodu
5. Ussitõrje & Vaktsineerimine
6. Kirbu- ja puugitõrje
7. Mikrokiipimine-koera märgistamine
8. Erinevad koeratoidud
9. Kutsikate toitmine
10. Täiskasvanud koera toitmine
11. Eaka koera toitmine
12. Koera hooldus
13. Reisimine suvel ja ujutamine
14. Koeraga talvel
15. Koerte paugukartus
16. Jooksuaeg
17. Tiinus & Poegimine
18. Steriliseerimine & Kastreerimine

Projektijutud no.1

2009-04-27T18:44:00.002+03:00

Märtsikuu jooksul saime kätte projektile joonistatud logo. Logo autoriks on noor ja andekas neiu Viljandi Maagümnaasiumist, Agnes Alas. Logo on tulnud parem, kui oskasime oodata, tõeliselt kunstipärane teos. Täname Agnest, kes on logo joonistamisel olnud meile suureks abiks.

Logo leiab oma esimese kasutuse projekti "AUH" rinnamärkidel, mida toetuse puudumisel telliti esialgu vaid 50 tükki, OÜ-lt Reklaamtoode. OÜ-t Reklaamtoode täname siinkohal meile tehtud soodustuse eest!

Logo autoriõiguslik omanik on Agnes Alas. Logo on pühendatud projektile "AUH" ning seega on volitatud seda kasutama vaid projektiga seotud inimesed (märgitud esilehel) ja ainult antud projektiga seotud korras.

Enne koera soetamist

2009-04-27T18:43:00.002+03:00

Seoses koerte kasutusaladega liigitatakse neid:
1) seltsi-,
2) teenistus-,
3) jahi-,
4) sport- ja
5) karjakoerad.

Niisiis, mõtle enne, milleks sa üldse koera võtta kavatsed. Kui sul on mingi kindla tõu kohta huvi, siis konsulteeru näiteks mõne koerakasvatajaga. Uuri kirjandusest selle tõu päritolu, tema omadusi ja iseärasusi. Näita üles huvi ja tutvu esmalt pereliikmega, kellega koos elama hakkad.

1) Seltsikoerad on omased inimestele, kes otsivad kaaslast üksikutel hetkedel, on seltsiks ja kergeks meelelahutuseks. Seltsikoeri võib pidada ka nö. "kodukaunistusteks", kuna kannavad ka ühtlasi nimetust dekoratiivsed koerad.
2) Teenistuskoerad on rakendatud mingile kindlale tööle- õuevalvamine, pimeda inimese juhtimine, seadusetöö, jne. Teenistuskoertel on raudne ja pikaajaline väljaõpe, õuevalvuritest koerad muidugi seda nii agarasti ei vaja.
3) Jahikoerad on omaniku poolt kaasatud ja väljaõpetatud tingimustega kütid. Nad hõlbustavad jahilkäiku, muudavad võõras metsas liiklemise kindlamaks ja on ka jahilkäigul seltsimeheks.
4) Sportkoerad on võistluskoerad. Nendega võisteldakse erinevatel aladel, nõuavad omaniku poolt agarat tööd ja palju aega.
5) Karjakoerad on eesmärgistatud karjapidamiseks, karja kooshoidmiseks, valvamiseks ja julgeoleku tagamiseks.

Arutle läbi oma võimed ja võimalused. Kas sul on töö,kooli ja huvide kõrvalt koerale piisavalt aega, kas sinu igakuine rahaline ülejääk võimaldab sul ka koera hügieeninõudeid ja vajadusi rahuldada, on sul piisavalt kohusetunnet kellegi teise elu eest hoolitsemiseks peale iseenda oma ja mõtle, kas sa suudaksid koerale heaolu tagada.
Kui sul esineb mõnes eelnevalt loetud asjaolu suhtes kahtlusi, siis kuula minu soovitust:
Võta koer alles siis, kui sul kõik tingimused on täidetud!
Kui oled tingimustega vastuolus, siis lükka koeravõtmist paar-kolm kuud edasi, ja ürita midagi muuta, vajadusel ise koos sellega muutuda. Kui ajapikku leiad tingimused täidetud olema, neid aastate jooksul järgima kohustud, siis palun, leia omale üks sõber.

Äärmiselt vajalikuks võin väita sõprade arvamuse! Kuula oma sõpru, kui neilt koerasoetamise kohta arvamust pärid, sest sageli tunnevad nemad meid just paremini, kui me ise. Pea nende sõna olulisemaks, kui enda oma, sest mõnikord kipuvad paljud inimesed ennast upsakusest üle hindama. Kas nende arust sa ikka sobid koera pidama?

Lapsevanemad, kelle lapsed on veel väikesed, peavad antud tingimused ise täitma. Mõelda tuleb ka sellele, et koera eluiga on pikk ning lapsed vanemaks saades kodunt lahkudes koera vanemate hoolde jätavad.

Koera võttes, ei pruugi sa olla enam oma aja peremees.
Kellegi teise elu on nüüdsest sinu kätes!

Ussitõrje & Vaktsineerimine

2009-04-27T18:43:00.001+03:00

VAKTSINEERIDA VÕIB AINULT TÄIESTI TERVEID KOERI !

10-14 päeva enne vaktsineerimist peab eelnema ussitõrje!

Graafik vaktsineerimistest ja ussitõrjetest kutsikale:

1) Ussitõrje 10-14 päeva enne 8 nädalaseks saamist.
2) Vaktsineerimine 8 nädalaselt. Selle järgselt ei tohi loom olla kontaktis teiste loomadega 2 nädala jooksul. Puutuda teiste koertega kokkupuutes olnud esemeid.
3) Ussitõrje 10-14 päeva enne 12 nädalaseks saamist.
4) Vaktsineerimine 12 nädalaselt. Ka siis ei ole soovitatav koeraga kõikjal jalutada ega lasta tal kõike lakkuda (sh. teise koera väljaheiteid). Vältida tuleks endiselt kokkupuudet teiste,võõraste, koertega.

Paljud loomaarstid soovitavad kutsikat vaktsineerida ka kolmandat korda!!

5) Ussitõrje 10-14 päeva enne 16 nädalaseks saamist.
6) Vaktsineerimine 16 nädalaselt. Umbes 2 nädalat peale kolmandat vaktsineerimist võib koeraga juba rahulikumalt jalutama minna, kuid veel on soovitatav vältida võõraid koeri.

Kutsikatele on soovitatav teha ussitõrjet kord kuus kuni 6-kuu vanuseks saamiseni.
Edaspidi soovitatakse teha ussitõrjet vähemalt 4 korda aastas.

Emasele koerale, keda on plaanis paaritada, tuleb anda ussirohtu järgnevalt:
1) enne paaritumist
2) 2 nädalat enne poegimist
3) poegimise järel
4) 2 nädalat peale poegimist imetamise ajal. Sel korral tehakse ussitõrje ka kutsikatele- siit edasi toimida kutsikatega juba eelneva tabeli kohaselt.

Ussitõrjeks on mõeldud nii tabletid kui ka pastad. Need kõik on müügil loomakliinikutes ja veterinaarapteekides. Nii ümar- kui ka pealusside (profülaktiliseks-) tõrjeks on soovitatav kasutada laiatoimelisi preparaate (prazikvantel koos fenbendasooliga; prazikvantel koos püranteliga).

Allikas: Ert, K., Mägi, K. (2007). Sõber koer ja tema tervis. Tallinn: Pilgrim.

Kutsika ostmine

2009-04-27T18:42:00.001+03:00

Soetatav kutsikas peab olema vähemalt 8-nädalane, suurekasvulise tõu puhul vähemalt 12-nädalane. Ostma minnes, tehke kindlasti selgeks kutsika vanus.

Kutsikaid ostes jälgige keskkonda, kust te neid ostate. See peab olema piisavalt soe, korrastatud ja puhas, hästi valgustatud.
Koeramüüjalt küsige kutsikate kohta seonduvaid küsimusi, need on esimesed vajalikud algteadmised koeraga edaspidi toimimisel.
Pärige pesakonna suuruse kohta, paljud neist juba müüdud on,
vanematele omaste käitumismanöövrite kohta,
isalooma omadused, isalooma omanik.
Küsige kas kutsikad on läbinud veterinaarse ülevaatuse, mis protseduure neile seni on tehtud- ussitõrje, vaktsineerimine jne- ja millal viimati. Nii oskate planeerida järgnevaid.
Huvituge toitudest, mida seni kutsikatele on pakutud, söögikellaaegadest, kogusest;
piirkondadest, kuhu kutsikaid on lubatud (voodi, tugitool vms).

Julgege kutsikat ostes küsida kaasa mõni pilt teistest sama pesakonna kutsikatest või tehke need ise.
Võtke kaasa mõni ese, millega kutsika õed-vennad on kokku puutunud, mõni mänguasi või nende lõhnaga tekike. See kõik aitab kutsikal uues kodus kohaneda, sest kipub teine just esimestel öödel uues kodus pisut nutma. See tuleneb võõrast ümbrusest ja õdede-vendade puudumisest.
Toeks saate olla teie ise, käies teda vahepeal lohutamas või veetes esimesed ööd tema juures. Ärge võtke kutsikat oma tuppa või voodisse, kui see peaks edaspidi olema talle keelatud.
Üksikule kutsikale võib ööseks põlema jätta kerge valguse, vaikselt mängima panna teleka või raadio, tema lähedale asetada tiksuva kella, mis meenutab talle pesakaaslaste südametukseid.

Kutsika ostmine lõpeb ostu-müügilepinguga, mis ühtlasi tõestab kutsika teilekuuluvust.
Lisaks sellele ka tõu- ehk registreerimistunnistus, kuhu on märgitud kutsika registrinumber, nii-öelda tema isikukood, tema esivanemad ja täispikk nimi.

Allikad:
http://www.koer.ee/Kutsika_ostmise_keeruline_kunst.html
Koch-Kostersitz, M. (1992). 400 nõuannet koeraomanikule. Tallinn: Saareke.
Ert K., Mägi K. (2007). Sõber koer ja tema tervis. Tallinn: Pilgrim

Koera valimine

2009-04-27T18:40:00.001+03:00

Isane või emane?

Isased koerad on emastega võrreldes rohkem sõltumatud, sellesttulenevalt on raskusi nende ohjeldamisega. Kastreerimata koeral võib ilmneda kalduvusi minna hulkuma. Kastreerimisega see mure kaob. Steriilseks muutumise järel võib koer hakata kaalus juurde võtma, tekib vajadus toitumise korrigeerimise järele.

Emased koerad on lemmikutena populaarsemad. Neil esineb kolm nädalat kestev jooksuaeg kaks korda aastas- innaaeg. Et vältida sel perioodil soovimatut viljastumist, tuleb koer hoida range valve all, vältida viljastumist eostusvastaste vahenditega või korraldada emaslooma viljatus- kirurgiline protseduur, mille käigus eemaldatakse emakas ja munasarjad. Viljatustamine võib toimuda juba kuue kuu vanuses, kuigi loomaarstid soovitavad seda alles peale esimest innaaega, sest liiga varajane kastreerimine võib viia hilisema uriinipidamatuseni, kuigi plusspooleks piimanäärmekasvaja ohu vähenemine.

Kutsikas või täiskasvanud?

Täiskasvanud koera võttes oleme loomale uus peremees ja nõuab aega, et ka tema seda tunnistaks. Varjupaigast võetud täiskasvanud koer on meile võõras, tema iseloom ja käitumine teadmata, sel juhul peab temaga ettevaatlikult toimima ja jälgida tema kõikvõimalikke iseärasusi. Omanikult võetud koeral kulub aega endale teadvustamiseks, et tal on uus peremees. Täiskasvanud koera valimisel peate olema valmis ettearvamatusteks- mustuse tekkimine tuppa, närvilisus, ebameeldiv temperament vms.

Kutsikat võttes vältida isendit, kes tõmbub arglikult tahapoole. See viitab mittetäielikule kohastumisele inimesega, koer on inimese suhtes ebakindel ja see võib osutuda määravaks edaspidisel ajal. Järelikult on selline koer inimesega veel vähe kokku puutunud või pole inimesega endiselt harjunud.
Valige kutsikas, kes tuleb meelsasti teie poole ja valige see kutsikas terve perekonna hulgast, kui nad on veel koos emaga, nii saate aimu tema temperamendist.

Väike või suur?

Koera suurus peab olema vastavuses elamiskeskkonna suurusega. Suurus määrab ära ka söödavad toidukogused, sellest tulenevalt ka toidule kuluvad rahasummad.

Lühike- või pikakarvaline?

Pikakarvaline koer ajab karva kaks korda aastas- kevadel, sügisel. Karvu langeb vähesel määral ka aastaringselt. Pikakarvaline koera puhul väheneb karvade levimine tunduvalt koera korrapärasel harjamisel või kammimisel.
Lühikese karvaga koera puhul on muidugi vaeva vähem, kuid ega lahtine karv neilgi esinemata jää.

Valvekoerteks sobivad: saksa lambakoer, spits, dogi, bokser, bernhardiin, rotveiler, leonbergi koer.

Roti- ja hiirepüüdmist esineb järgnevatel: pinšer, šnautser, foksterjer.

Väga temperamentsed, meeletult liikuvad ja elavad, Vajavad rahulikku ja tasakaalukat mõjutamist: bull-, iiri-, foks- ja uelsi terjerid.

Keskpärase temperamendi, terasuse, ärrituvuse ja haukumisega koerad: kokkerspanjel, prantsuse buldog, puudel, itaalia hurt, šoti terjer, taks.

Perekoeraks sobivad kõhklemata tarbetõud: arvukad terjerid, kollid, afgaani hurdad, borsoid, setterid, müntseri koerad ja mitmed karjakoerad. Sellised koerad on eriti intelligentsed ja õppust võtvad.

Saksa lambakoer ei sobi tegevuseta perekoeraks. Ilma tõsise tegevuseta muutuvad nad kergesti ärrituvateks ja omal käel ringi hulkudes võivad teha kõiksugu pahandust nagu teisi loomi jälitada ja murda.
Palju liikuvust vajavad eelkõige: äärdeilterjer, iiri terjer, dogi, dobermann, šoti terjer, iiri setter ja šnautser.

Jahikoerteks sobivad: lühi-, karmi- või pikakarvaline saksa linnukoer, saksa hagijas, saksa jahiterjer, saksa spanjel, grifoon, hannoveri verekoer, baieri mägi-verekoer, veimari linnukoer, pointer ja puudelpointer. Nemad tunnevad jahilkäikudest ennast tõeliselt hästi.

Puudli soetamine võib nõuda pügamisega seotud korduvaid ja reeglipäraseid kulutusi.

Allikad:
http://www.koer.ee/Kutsika_ostmise_keeruline_kunst.html
Koch-Kostersitz, M. (1992). 400 nõuannet koeraomanikule. Tallinn: Saareke.
Ert K., Mägi K. (2007). Sõber koer ja tema tervis. Tallinn: Pilgrim

Koera uus kodu

2009-04-27T18:39:00.001+03:00

Teha koerale selgeks tema territoorium ja kohad, kus tal käia pole lubatud sunnates teda antud paikadest eemale sõnaga "Ei!" Vabaduse piiramine aitab õpetada koeral puhtust pidama.
Laske kutsikal uue koduga rahulikult tutvuda. Tutvustage talle teisi pereliikmeid, ka teisi loomi, ükshaaval.

Probleemide vältimiseks tuleb kohe alguses koerale selgeks teha, et teie olete karja juht ehk peremees ja tema asub karjas madalaimal astmel. Koeral ja teil endal on kergem, kui te ei pea tulevikus oma juhtpositsioonide pärast võitlema.

Kutsika eest tuleb ära teravad köögitarbed, kodukeemia, toataimed ja peale elektrijuhtmete muud esemed, mille vastu võiks kutsikal närimishuvi tekkida.

Esimeseks eluasemeks sobib ajalehtede ja tekiga vooderdatud karp, mida saab kergesti vahetada. Kui kutsika hammastumine on möödas (u. 6 kuu vanuses) võib karbi asendada korralikuma asemega. Ase paigutada vaiksesse kohta kus teha magades ei häirita. Koera ase olgu niisama suur, et ta suudab end selle peal välja sirutada. Ase ärgu olgu ka liiga pehme!
Koeraase olgu pestava välisvoodriga, et vältida magamisasemesse salvestuva spetsiifilise koeralõhna levimist ümbritsevas ruumis olevatele esemetele.
Mõni koer eelistab magada poes leiduvatel oakottidel. Ka nende väline kate olgu eemaldatav ja katteid olgu varuks.
Väljas peetavatel koertel olgu oma kuut koos avara jooksuaiaga (aia maapindsügavus vähemalt 50 cm). Kuut olgu välis ja siseseinaga, mis vahelt soojustatud.Koera ei saa õues pidada, kui tema haukumine naabreid häirib.

Toas sobib väiksele koerale: veokorv, toakuut, koopakujuline korv
Keskmist kasvu koerale: madalam sisenemisavaga korv
Suurekasvulisele: madrats, mis kaetud pestava riide või matiga.

Ärge lubage kutsikat mööblile või pereliikmete vooditesse. Sellest harjumusest pole hiljem kerge loobuda.
Kodust lahkudes või kutsikat järelvalveta jättes aitab probleeme lahendada mänguaedik, mille põhjaks ei tohiks olla mõni teie hinnaline vaip.

Täiskasvanud koera kasvatamises aitab teid mõni loomaarst või dresseerimisspetsialist. Seda juhul kui koera iseloom ja kasvatus teie endi õpetustele ei allu.

Kutsikat tuleb varakult harjutada kaelarihmaga, seda koera kasvades sageli kontrollida ja reguleerida. Kaelarihmale kinnitada sildike või trummlike omaniku aadressi ja telefoninumbriga.
Jalutusrihmaks valige endale mugavaim, mida võimalik vastupidavuse tõttu kasutada terve koera eluea. Reguleeritava jalutusrihma või -keti korral olla ettevaatlik, sest hooletu kasutamine põhjustab kaelavigastusi.

Kõiki koeri tuleb suure karvaajamise vältimiseks harjata või kammida IGA PÄEV. Lühi- või keskmiskarvaliste jaoks sobib jäikade harjastega hari või koerakinnas. Pikakarvaliste koerte sasimike harutamiseks on parim metallkamm.
Pikemakarvaliste tarvis on abiks ka pügamine, muretseda tuleb vaid kodused pügamisvahendid, sest koertejuuksuri külastamine võib olla kulukas.

Toidu- ja joogikausid olgu sellised, mis ümber ei lähe. Vajadusel tuleb sööginõud puhastada vee ja pühkida rätikuga. Spetsiaalseks desinfitseerimiseks on loomakauplustes desinfektsioonivahendid.

Vältida neelamisohtu põhjustada võivaid liiga väikeseid mänguasju. Seega, ärgu sisaldagu mänguasjad kergesti eemalduvaid tootedetaile. Sobivad purunematust täiskummist mängulelud! Närimismänguasjad säästavad mööblit ja leevendavad kutsika hammastumist.

Vana või madala rasvkoega koer vajab külma ja märja ilmastiku kaitseks mantlit või keepi, mis kataks teda kaelast sabajuureni. Sealjuures koera liigne riietamine mistahes olukorras on aga vastuolus tema loomusega, kahjulik karvale ja riiete all tekkinud palavus võib viia külmetumiseni. Talviti on kutsikal tänavasoola kaitseks hea kasutada käpavaha või nahksusse, sealhulgas ka igasuguste käpavigastuste korral. Hiljem õpib koer aga soolaseguseid piirkondi ise vältima.

Koeraga metsas või põldude vahel jalutades on hea kasutada signaalvilesid, ka hääletuid vilesid, sest koer kuuleb palju kõrgemaid helisid kui inimene.

Allikad:
David Alderton'i teosest tõlkinud Vissak, P. (1997). Hamlyni lemmikloomade hooldamise entsüklopeedia. Tallinn: Varrak.
Koch-Kostersitz, M. (1992). 400 nõuannet koeraomanikule. Tallinn: Saareke.
Ert, K., Mägi, K. (2007). Sõber koer ja tema tervis. Tallinn: Pilgrim.

Kirbu- ja puugitõrje

2009-04-27T18:38:00.001+03:00

Kirbu- ja puugitõrjevahendeid leiab kliinikutest ja veterinaarapteekidest šampoonide, puudrite, pihustite ja täpilahustitena (spot on). Neist šampoon ja puuder on lühemaajalised, kaks viimast on levinumad tõrjevahendid. Sobivaima väljaselgitamiseks konsulteeruge loomaarstiga.

Pihustatava vahendiga töödeldakse loom aluskarvani märjaks ning lastakse siis ära kuivada.

Tilgad pannakse turja piirkonnale nahale lükates vajadusel loomakarvad eest. Tilgad imenduvad rasunäärmetesse või vereringesse ja kanduvad sellega üle kogu keha.

Kirbutõrje peab olema regulaarne. Spot on tilgad mõjuvad kirputele koera seljas kuid ka keskkonda sattunud munadele ja vastsetele. Sellise preparaadi korral tuleb koerale juurde anda ainult ussirohtu. Enne ja pärast tõrjet vältida koera pesemist šampooniga, vältida looma ujutamist.

Puugi eemaldamine toimub puugieemaldustangidega või pinsettidega. Mitte kasutada õli ega piiritust, sest nende vastureaktsiooniks poeb puuk hoopis sügavamale ja tema pea võib eemaldamise järel jääda naha sisse.
Haarata puugist võimalikult naha lähedalt eemaldades see siis järsu liigutusega.

Allikas:
Ert, K., Mägi, K. (2007). Sõber koer ja tema tervis. Tallinn: Pilgrim.

Kutsikate toitmine

2009-04-27T18:37:00.003+03:00

Kutsikale pakutavast toidust sõltub tema tervis. Valige seda hoolikalt!

Kutsikaid tohib toita alates nende 4.elunädalast.

Varajane tutvustamine tahke toiduga aitab vähendada emaslooma koormust, kutsikatel üle saada rauapuudusest ja teeb lõpliku võõrutamise lihtsamaks. Rauavaegus tuleneb sellest, et koera piim on rauavaene ja seega tuleb kutsikatele hakata lisatoitu pakkuma varakult- kolmanda elunädala piires.

Alustada tuleks körditaolise toiduga, milleks:
1) lisatakse kutsikakonservile võrdses koguses vett või
2) kutsikate jahvatatud kuivtoidule vett vahekorras 1:3.

Kuna kutsikate seedimine on sel perioodil väga õrn, võib esineda kõhulahtisust või oksendamist. Sel juhul võiks kördi moodustada äärmiselt seeduvast konservtoidust, mille minimaalne valgusisaldus on 25%. Üldiselt peaks kutsikatoidu valgusisaldus olema 22-32% kuivainest. Valk peab olema keskmisest parema seeduvusega.

Kui huvi kuivema toidu vastu suureneb, võib vee kogust vähendada. Kutsikad peaksid viiendaks elunädalaks sööma juba piisavas koguses tahket toitu, sest sellest ajast hakkab emal piimakogus vähenema.

Et leevendada võõrutusaegset stressi, peaks kutsikale pakkuma sama toitu, mida emalegi tiinuse lõpul ja imetamise ajal. Tavaliselt võtavad kutsikad selle kiiremini omaks ning neil on väiksem oht ka seedeprobleemide tekkeks.
Kui kutsikas on võõrutatud, on tema õige toitmise eesmärgid optimaalne kasv ning hoidumine rasvumisest ja kasvuaegsetest skeletiprobleemidest. Selleks tuleb silm peal hoida toidu energiasisaldusel ning suurt kasvu tõugude puhul ka kaltsiumi- ja fosforisisaldusel.
Paljud koeraomanikud arvavad, et kui kutsikale anda palju süüa, siis kasvab temast suurem koer, mis tegelikult on vale.Selline kutsikas võib küll kiiremini saavutada täiskasvanud looma mõõtmed, kuid see tähendab ka lisakoormust arenevale luustikule. Samuti soodustab ülesöötmine kutsikaeas suurema koguse rasvarakkude teket ning sellisel koeral võib olla kogu elu probleeme liigse kehakaaluga. Suurt tõugu koertele liigsete toidukoguste söötmisel võivad areneda skeletiprobleemid.

Kutsikatele sobiva toidu energiasisaldus on:
1) 350-450 kcal/ 100g kuivaine kohta,
2) suurtel tõugudel 320-380 kcal / 100g.

Tavaliselt on väiksemat kasvu kutsikate toidu energiasisaldus suurem, suurt kasvu kutsikate oma väiksem. Erandiks dogid, kelle energiavajadus on kasvueas 25% suurem kui teistel gigantkasvu tõugude kutsikatel.

Kutsikatoidu kaltsiumisisaldus peaks olema:
1) 0.7-1.7% kuivainest,
2) suuremat kasvu tõugude puhul mitte üle 1.2%.

Kaltsiumi ja fosfori suhe:
1) 1:1-1.8:1.
2) Suurematel maksimaalset kuni 1.5:1.

Kutsikale ei tohi sööta lisamineraale, vaid talle tuleb valida sobiv toit. Kutsikatoit peab olema äärmiselt hästi seeduv, et neil ei tekiks kõhugaase ja –lahtisust ega oksendamist. Kutsikat peab pärast võõrutamist toitma vähemalt neli korda päevas, vanemaks saades toidukordade arv väheneb, kuid ka täiskasvanud koera päevane toidunorm oleks soovitatav jagada kaheks- hommikul ja õhtul.

Päevane toidutarvidus

Koera mass/ Toidu kogus
2kg/ 110-140g
5kg/ 200-280g
10kg/ 400-570g
20kg/ 680-900g
35kg/ 900-1100g
45kg/ 1250-1600g
70kg/ 1700-2000g

Allikad:
Ert, K., Mägi, K. (2007). Sõber koer ja tema tervis. Tallinn: Pilgrim.
David Alderton'i teosest tõlkinud Vissak, P. (1997). Hamlyni lemmikloomade hooldamise entsüklopeedia. Tallinn: Varrak.

Täiskasvanud koera toitmine

2009-04-27T18:37:00.001+03:00

Täiskasvanuks peetakse 1-7 aasta vanust koera.
Suurt kasvu tõud vananevad kiiremini ning nende täiskasvanu iga lõpeb alates viiendast või kuuendast eluaastat. Eakamate koerte toitumisi tutvustame järgmises sissekandes.

Täiskasvanud koer peaks saama ühe suure toidukorra päevas, soovitavalt õhtul, või siis kaks väiksemat toidukorda- hommikul ja õhtul.

Täiskasvanud koera energiavajadus sõltub:
1) kastreeritusest või steriliseeritusest (neil loomadel on energiavajadus tavalisest 25% väiksem)
2) füüsiliselt aktiivusest
3) tõust
4) keskkonnast
5) stressiastmest.

Newfoundlandi koertel energiavajadus 15% väiksem kui teistel samakasvulistel. Dogidel aga 25% suurem kui samakasvulistel. Sellistel koertel on kergem säilitada kaalu väiksema energiaisalduse, kuid suurema kiudainesisaldusega toitudega. Sobivad light-märgisutsega toidud.

Aktiivusus tõstab energiavajadust. Samamoodi teeb seda stress. Paraku kipub stressis koertel söögiisu puuduma, sel juhul tuleks liigse kaalukaotuse vältimiseks pakkuda energiarikkamat toitu.

Väljas peetavate koerte energiavajadus on olenevalt 10-90% suurem kui tubastel. Kuuma ilmaga suureneb veevajadus. Vesi on kõige tähtsam toitaine. Puhtale ja värskele joogiveele olgu koeral alati piiramatu juurdepääs!

Tiinete koerte energiavajadus on kaks korda suurem kui muidu. Imetamise kõrgpunktis isegi kuni 4 korda suurem. Tiinetele (alates tiinuse teisest poolest) ja imetavatele koertele sobib söötmiseks hästi seeduv kutsikatoit. Kuid tähelepanu! -suurekasvulistele kutsikatele mõeldud toidud tiinele ja imetavale koerale ei sobi, liiga vähese energia ja kaltsiumi poolest.

Jälgi toidu kaltsiumi ja fosforisisaldust! Selle vähesus on halb, samuti ka selle liigsus. Tähtis on mõõdukus, sest liigne fosfor on aluseks neeruhaigustele, liigne kaltsium aga kusekivide tekkele.
Hoida silm peal naatriumi ja kloriidi kogustel, sest nende liigne kogus on ohuks neerudele ja südamele.
Tuleb vältida ka liigseid valke, sest käibele mitteminev energia salvestub koertel keharasvana.

Kuiva toidu närimine eemaldab hambakattu mehaaniliselt, kuid välja on töötatud ka erikuivtoidud koertele, kellel on suurem kalduvus hambakivi tekkeks.

Koerale ei tasu pakkuda palju erisuguseid toidusaadusi- kala, liha, kuivtoit, vahelduseks singi või vorstitükki, viinereid- sest siis võib koer hakata toitu valima. Hakkab pirtsutama.
Koera toit ei tohi olla kuum ega külm, liiga kuiv ega liiga vedel. Mis võetakse jääkapist, see peab enne soojenema; mis tuleb pliidilt, see peab jahtuma. Soojuse mõõtmiseks piisab sõrmest.
Kondid sisaldavad kaltsiumit, limaaineid, valku ja mitmeid tarvilikke mineraalaineid. Samuti on kondi närimine tervislik hammastele ja igemetele. Asendamatud on kondid noorkoera toidusedelis, sest nad hõlbustavad oluliselt hammaste vahetumist (4-6 kuuselt). Kõige kasulikumad on noorloomade kondid, kus on rohkesti kõhre ja jääkliha (ribid).
Kondid ärgu olgu keedetud, keetmisel kaotavad nad peamised toitained. Toruluud, eriti kodulindude omad, annavad kergesti kilde, mis võivad hammaste vahele või söögitorru kinni jääma. Sel puhul on loomaarsti sekkumine koheselt hädavajalik!
Koera igapäevast kondiannust on vaja mõnevõrra vähendada alates 4. kuni 5. eluaastast.

Saleda kehaehitusega ja pikkade koibadega koerad tarbivad koguselt vähem, kui kõrgema toiteväärtusega toitu. Raskemad tõud vajavad suuremal hulgal, kui madalama toiteväärtusega toitu.

Päevane toidutarvidus

Koera mass/ Toidu kogus
2kg/ 110-140g
5kg/ 200-280g
10kg/ 400-570g
20kg/ 680-900g
35kg/ 900-1100g
45kg/ 1250-1600g
70kg/ 1700-2000g

Allikad:
Koch-Kostersitz M. (1992). 400 nõuannet koeraomanikule. Tallinn: Saareke.
Ert K., Mägi K. (2007). Sõber koer ja tema tervis. Tallinn: Pilgrim.

Eaka koera toitmine

2009-04-27T18:36:00.002+03:00

Vanematel koertel on eelsoodumus kõhukinnisuseks. Selle vältimiseks peaks toit olema suurenenud kiudainesisaldusega.

Kuna vananenud koeral on haistmine ja seedimine halvenenud, peavad toidud olema nende jaoks äärmiselt maitsvad ja kergesti seeditavad. Päevase toidunormi peaks jagama hommikuseks ja õhtuseks söögikorraks, siis ei lange nõrgenenud seedesüsteemile korraga liiga suurt koormust.

Eakate koerte toidud peaksid olema suhteliselt madala rasvasisaldusega ning neile lisatud L-karnitiin aitab ära hoida rasvumist. Asendamatutest rasvhapetest on EPA-l (eikoosapentaeenhape) teadaolevalt toime vähendada liigsesepõletikke.

Vanuse lisandudes väheneb kehas lihasmass ja suureneb rasvamass. Eakad koerad on aeglasemad ja seega vähemaktiivsemad, vajades seega vähem energiat. Liigne kehakaal koormab omakorda liigeseid. Sealjuures eaka koera alakaal võib viidata tõsistele tervisehädadele.

Vältida liigset naatriumit, mis eakal koeral tõstab vererõhku ja põhjustab vedeliku peetumist organismis. Naatriumi piiramiseks ei sobi poetoidud, sest seal on seda 19 korda soovitatust rohkem.

Koera suurenenud janu võib viidata neerupuudulikkusele. Sel juhul peab toit olema vähenenud fosforisisaldusega. Ka toiduvalgud peavad siis olema kõrge kvaliteediga ja hästi omastatav.
Koeral olgu aga pidevalt ligipääs puhtale joogiveele!

Koera mass/ Toidu kogus
2kg/ 110-140g
5kg/ 200-280g
10kg/ 400-570g
20kg/ 680-900g
35kg/ 900-1100g
45kg/ 1250-1600g
70kg/ 1700-2000g

Allikas:
Ert K., Mägi K. (2007). Sõber koer ja tema tervis. Tallinn: Pilgrim.

Erinevad koeratoidud

2009-04-27T18:36:00.001+03:00

Kodutoit

Kodutoiduks ei ole teie söögilaua ülejäägid! Koera kodutoidust saab rääkida siis kui temale on valmistatud eraldi söök arvestades tema toitainevajadusi. Sellise ratsiooni koostamine on keeruline ning sageli tähendab ka seda, et koer ei saa kodutoiduga kõiki vajalikke toitaineid või saab neid liiga palju.

Kui võttes vaevaks toiduratsiooni välja arvutamise, ühendame hoolivuse oma koera vahel. Kodutoit on ajamahukas. Tingib tasakaalust väljas dieeti ja kvaliteetse tooraine kasutamisel on kodutoit sama kallis kui professionaaltoit.

Poetoit

Poetoit on tihti ülemaitsestatud, tooraine on madala kvaliteediga ja sisaldavad liigselt lisatud mineraale ja vitamiine. Poetoit võib koertel põhjustada seedeprobleeme. Seega ei sobi poetoidud koertele, kellel on seedeprobleemid või on nad allergilised. Vastasel juhul muutub poetoitu ostes saadud rahaline võit kopsakaks arveks loomaarsti juures.
Mida madalam on toidu kilohind, seda madalam on tema toiteväärtus ja seda rohkem teda kulub. Seetõttu ei pruugi poetoitu ostes rahaline võit olla kuigivõrd suurem kui profesionaalse toidu puhul.

Professionaalne koeratoit

Kõrgekvaliteetse toorainega loomatoit! Selliste toitude retseptid on kontrollitud, kinnitatud, ega kõigu partiide raames. Professionaalsed koeratoidud on tasakaalustab täpselt nõnda, et koer saab kõiki eluks vajalike vitamiine, mineraalaineid ja toitaineid just nii palju kui vajab.
Professionaalsetele koeratoitudele ei tohi lisaks midagi sööta, sest nõnda kipub vajalikke mikrotoitaineid olema liiast, see aga on ebatervislik.
Professionaalseid koeratoite müüakse loomakliinikutes ja lemmikloomapoodides. Seal oskavad teid juhendada ka asjatundjad müüjad.
Professionaalsete koeratoitude erinevad sordid on vastavuses teie looma vanusele ja kasvule. Sealjuures valikuvõimalus maitsetele, kuivtoitudele ja konservidele ning isegi toitu erivajadustega loomadele. Ravitoite on võimalik osta ainult loomaarstilt.

Maiused

Maiustusi antakse vaid koera premeerimiseks, juhul kui ta on selle ära teeninud! Maiustusi ei kasutata lihtsalt soovist koerale midagi meelepärast anda või selleks et asendada nii koeraga tegelemist!

Koerte maiuseid on erinevaid, alates šokolaadikommidest kuni närimiskontideni. Maiused pakuvad koertele ajaviidet, närimisrõõmu ja tegevust hammastele, nende eest ka hoolt kandes.
Iga maiusepaki peal peab olema märgitud päevanorm. Päevanormii ületada ei soovitata, vajadusel võib igapäevast toiduportsu vähendada.
Kauplustest maiuseid valides tuleb läbi lugeda nende koostis ja andmisjuhend, sest mida täpsemini on need mainitud, seda usaldusväärsem on toode. Kui on märgitud, et maiust tohib anda piiramatus koguses, viitab see toote kahtlasele kvaliteedile.
Kui koer on kodutoidul, siis isegi vitaminiseeritud maiused ei taga tasakaalustatud toitumist. Sellisel juhul tuleb koerale anda täiendavat vitamiini- ja mineraalainete preparaate pulbrite või tablettide näol. Selleks sobivaima aitab valida loomaarst.

Loomaarst aitab teid ka erivajadustega koerte maiustuste valimisel. Sest heast südamest antud vale maius rikub kuudepikkuse vaeva looma heaolu- tema tervise- heaks.

Kondid

Kutsikale ei anta konti enne hammaste täielikku vahetumist! Konti ei anta ka vanale koerale, kelle hambad ei ole enam nii tugevad ja kelle seedimine on aeglased. Kui koeral on kondist tekkinud seedeprobleeme, tuleb edaspidi vältida talle seda andmast.
Kont ei tohi olla nii pisike, et koer suudaks selle ilma närimata alla neelata!

Kondid ei ole koerale söök või selle asendus. Kont on talle meelelahutus! Koerale võib konti anda peale sööki, siis ei ole ta näljane ja saab kondi töötlemisega rahulikumalt tegeleda. Lindude ja sea toruluud on koertele ohtlikud, kuna nendest eraldub koerale ohtlikke kilde, mille tagajärjeks võib olla loomaarsti kohene sekkumine. Ohutumad on veise ribiluud ja koodid, mida ta ei jaksagi katki teha, vaid viilib neid ajaviiteks.

Ohutuse mõttes saab päriskonte asendada alati loomakliinikutes pakutavate närimiskontidega.

Allikas:
Ert K., Mägi K. (2007). Sõber koer ja tema tervis. Tallinn: Pilgrim.

Koera hooldus

2009-04-27T18:34:00.000+03:00

Silmad

Tervete silmade tunnused:
1) niisked
2) läikivad
3) silmamunal nähtavad veresooned pole liigtäitunud

Pisarate ülesanne:
1) kaitsta silma
2) puhastada
3) niisutada

Iga päev peaks õrnalt ära pühkima silmanurkadesse tekkiva kuiva rähma, mis moodustub sinna pisaratest ja prahist, mida silmavesi silmast välja uhub. Ärge kraapige seda pesemata käega, nõnda võite sinna mustust juurde viia. Puhastamiseks sobib:
1) puhtas vees
2) keedetud vees
3) õrnas kummelitee lahuses
4) steriilsest 0.9% keedusoolalaguses või
5) silmapuhastusvahendiga niisutatud vatipadi!

Kui rähma on rohkem, võib silmalaugu õrnalt allapoole tõmmates uhtuda antud vahendiga kogu silma või eemaldada mustus tilkumiseni läbimärja vatitupsuga.

Silma sarvkestale ilmunud tuhm hall täpp või laik tähendavad selle vigastust. Kui silma sidekest on punane ja silmamunal olevad veresooned täitunud, siis on silm põletikus.
Kui silma pupilliosa on hall, on tegemist läätse tuhmumise ehk katarraktiga (silmakae). Katarrakt võib olla kaasasündinud, tekkinud läätse traumade tagajärjel või kaasneda hoopis mõne haigusega, näiteks diabeediga. Igal juhul tuleb sellist silma näidata spetsialistile.

Karvkate

Koerte karvkatte eest tuleb hoolitseda iga päev! Vaid nii välditakse rohkema ja väga ebameeldiva koerakarva lendlemist koduses majapidamises.

Noort koera tuleb hooldamisega ettevaatlikult ja leebelt harjutada.

Kammipiid olgu parajalt pikad, ümarate otstega hõredapiilised puu- või plastkammid. Metallkammide piide otsad olgu ümardatud!

Kammimist alustatakse peast, kammitakse keha külgedelt ja kõhu alt, kuni sabani välja.

Kammi hoitakse kaldu, kammimine toimus alguses vastu-, siis pärikarva. Pärast harjamist eemaldatakse lahtine tolm ja koerakõõm niiske froteeräti abil.

Karmikarvalist ja rohke aluskarvaga koera kammitakse väga hõredapiilise kammiga, see vähendab aluskarva väljakukkumise ohtu. Lühikarvalisi tõuge kammida tihedamapiilise kammiga ja lõpus harjata poolpehme harjaga. Selliseks harjaks sobib ideaalselt hobusesuga, millega võib harjata ka karmi- ja rohke aluskarvaga tõugu.

Harja harjaste pikkus sõltub koerakarvade tihedusest ja pikkusest. Kunstmaterjalist harjased on enamasti liiga jäigad.

Kõrvad

Kõrvade katsumise ning nende puhastamsiega tuleb kutsikat harjutada võimalikult varakult, et vältida olukorda, kus esmakordne puhastus toimub põletikus ja valuliku kõrvaga.

Normaalne terve kuulmekäik on roosakas ja läikiv ning lõhnatu. Normaalsel tervel kõrval on isepuhastusvõime ja kõrvakanalit katva naha epiteelrakkude pideva liikumise tõttu seest väljapoole väljutatakse kõrvakanalist ka mustus.
Kui aga kõrva satub vesi, võõrkeha, parasiit või tekib kõrvapõletik (allergia tõttu), ei saa kõrv endaga ise hakkama. Kui koer hakkab järsku pead raputama ja ühte kõrva kratsima, võib olla tegemist võõrkehaga kõrvas (karv, rohuseeme, ka vesi).

Rippuvate kõrvadega koertel kipuvad kõrvad jääma ummuksisse, seetõttu tuleb selliseid kõrvu kindlasti pärast vannitamist ja ujumist puhastada ja kuivatada. Vee kuulmekäiku sattumise vältimiseks võib enne vannitamist kõrva panna vatitampooni.

Koera kõrvade puhastamiseks kodus ei tohi mingil juhul kasutada vatipulki, need võivad tuua pigem kahju kui kasu!

Puhastamiseks tilgutatakse kuulmekäiku mõni tilk kõrvapuhastuslahust, masseeritakse kuulmekäiku pool minutit kuni minut ja lastakse siis koeral pead raputada- see toob vedeliku koos lahustunud sodiga kõige paremini kuulmekäigust välja. Seejärel võib üleliigse vedeliku kuulmekäigu ülemisest osast eemaldada vatitupsu või lapikesega.

Kõrvalesta puhastamiseks nühkida seda õrnalt kõrvapuhastuslahuses niisutatud vati või lapikesega. Vett kuulmekäiku valada ei tohi.

Osal tõugudel kasvavad kuulmekäigus karvad. Karvadel on kaitseülesanne ning niisama neid ära kiskuda ei tohi. Kui aga karvad hakkavad moodustama pusasid või takistavad nõre normaalset väljumist kõrvast, tuleb need eemaldada.

Käpad

Iga kord kui lähete koos koeraga pikemale metsajalutuskäigule või matkale, haarake kaasa esmaabipakend. Koerad peavad kogu elu käima samade „kingadega“, mis kindlustavad kaitse nii kuumal suvepäeval, vihma ja poriga kui ka jäise külmaga südatalvel. Samade „jalanõudega“ liigutakse nii õues kui ka magatakse toas diivanil. Seetõttu on käppade eest hoolitsemine ülioluline!

Koertele ei meeldi, kui nende käppasid puudutatakse ja varbavahesid uuritakse. Seetõttu tuleks kutsikat juba väga varases eas harjutada käppade katsumise ja lähemalt uurimisega ning nende puhastamisega iga jalutuskäigu järel. Kui koer on käppa vigastanud, ei pruugigi ta kohe lonkama hakata. Tihti võib olla esimene tunnus see,et pärast jalutuskäiku tunneb koer käpa vastu tavalisest suuremat huvi: lakub seda või nakitseb. Sel juhul tuleb kindlasti kontrollida, kas midagi on käppa torganud, kas varvaste vahele on tekkinud nahapõletikku kolle või on karvade külge kleepunud nätsutükk.

Viga saanud käpp:
1) Loputada puhta jooksva veega,
2) Seejärel võib seda puhastada mõne desolahusega, näiteks kloorheksidiin või nõrk kaaliumpermanganaadi lahus.
3) Käpp hoolikalt kuivatada, sest niiskel nahal tekivad ja levivad põletikud kiiresti.
4) Kui käpaalune või varbavahed punetavad, võib sinna määrida näiteks kloorheksidiini sisaldavat salvi või geeli. Käpakarvade külge kleepunud närimiskummi saab kätte eetri või atsetooniga, mis tuleb nahapinnalt aga VÄGA hoolikalt maha loputada!
5) Käpa sidumiseks kasutage õhku hästi läbilaskvaid sidematerjale, et käpp sidemete all niiskeks ei jääks. Kõige parem on veidi elastne side, mis kleepub iseenda külge (mitte karva ega haavade külge). Selline side võiks olla koera esmaabikarbis ning seda on võimalik saada kõigist loomakliinikutest.
Kui käpahaav on väga sügav, vajab see lähendavaid ja hoidvaid õmblusi. Õmmelda aga on mõtet kuni ühe päeva vanuseid haavu. Vanemate haavade korral peab arst haava esmalt veelgi suurendama, st värskendama, muidu ei kasva see kokku.

Väiksemad käpapadjandite haavad paranevad iseenesest ega vaja õmblemist. Kui sarvestunud kihist on eraldunud väike rippuv riba, võtke julgus kokku ja eemaldage see kääridega.Kaitseta jäänud koht on õrn ja paranemisperioodil võib olla vaja seda siduda või on tarvis erilist koerasussi.

Käppade kaitseks on olemas erinevaid käpavahasid ning kaitsesusse. Käpavaha kaitseb käppasid nii talvel külmaga lõhenemise kui ka suvel liiga kuuma asfaldi eest.
Käpad tuleb vahatada mõni minut enne välja minemist ning ka pärast pesu jalutuskäigu järel. Käpavaha takistab ka lumeklompide teket varvaste vahele ja käppadele, eriti just pikakarvalistel koertel. Seda võib veidi kanda ka kõrvaotste karvadesse koertele, kellel moodustuvad sinna lumeklombid.

Hambad

Koera hambaid tuleb korrapäraselt hooldada! Igemete ja hammaste olukord mõjutab suuresti üldist immuunsüsteemi ja tervist! Kui hambad hooletusse jäävad, tekivad igasugused haigused. Hammastega on probleeme 85% üle kaheaastastel koertel.

Inimeste hambapastad koertel kasutamiseks ei sobi, sest nendel on ilma loputamata söövitav toime!

Selleks on koerte hambaharjad ja hambapastad. Koerte hambapastad on neile meelepäraste toitude maitsetega ega vaja loputamist. Lisaks on ka kõikvõimalikud suuhügieeni eest hoolt kandvad närimiskondid ning hambakivi ärahoidvad ja seda eemaldavad professionaalsed kuivtoidud.

Hambakatt on koeral hammastel olev kollakaspruun kiht, mis moodustub toidust, süljest ja bakteritest. Kui katt jääb hammastele pikemaks ajaks, siis see mineraliseerub ning tekib hambakivi, mis on valkjaskollane kuni pruun kõva moodustis hammaste igemepiiril.

Hambakivi olemasolust annavad märku ka koera halb hingeõhk ning punetavad ja veritsevad igemed.
Hambakivi saab kergemal juhul eemaldada koertele mõeldud hambapastadega. Raskematel juhtudel aga ultraheliaparaadiga, pärast seda protseduuri hambad poleeritakse.
Ultraheliga saab hambakivi eemaldada kohtadest, kuhu muude instrumentidega ei pääse.
Hambakivi eemaldamine mehaanilise kraapimise teel võib vigastada hambaemaili ning soodustada uue kivi teket.
Kui hambakiviga kaasneb igemepõletik, võib arst määrata enne kivi eemaldamist koerale mõnepäevase antibiootikumiravi, et takistada bakterite levikut verega. Hambakivi eemaldamise ajal ultraheliaparaadiga on koer narkoosis. Seetõttu ei tohi lemmikule 12 tundi enne protseduuri süüa anda. Pärast hambakivi eemaldamist tuleb paar nädalat mõni kord päevas koera igemeid puhastada.
Hambakivi teket aitab ära hoida kvaliteetne kuivtoit. Koerale hambakivi profülaktikas mõeldud eritoitude suured graanulid pühivad närimisel hambalt katu nagu hambahari.

Küüniste lõikamine

Osa koeri kulutab oma küüniseid liikudes või kaevates ise ära. Kui aga peamine liikumine toimub kodus diivanilt söögikausi juurde või pehmel murul, siis küünised ei kulu piisavalt ning need tuleb tagasi lõigata. Eriti hoolikalt tuleks jälgida lisavarvaste küüniseid, mis ei ulatu maha ega saagi seetõttu kuluda.

Koera küüniseid ei tohi lõigata tavaliste kääridega! Koera küünis ei ole lame nagu inimesel, vaid kumer ja neile mõeldud tangide lõikepind on samuti kumer.

Koeri tuleks küüniste lõikamisega harjutada varakult, siis ei tule see neile hiljem üllatusena ning nad võtavad seda protseduuri sama loomulikult kui igapäevast jalutuskäiku.
Laske loomaarstil ette näidata kõige õigem võte ja valige oma käe ning koera käpa suuruse järgi kõige mugavamad tangid.

Ära lõigatakse küünise ots, mis on tunduvalt peenem kui ülejäänud küüniseosa ning tavaliselt alt õõnes. Kui juhtute siiski liiga kaugelt lõikama, võib tekkida verejooks. Ärge sattuge sellest paanikasse ning katsuge ka koer maha rahustada. Vigastatud küünise võib plaastriga kinni teipida. Enamasti peatub verejooks iseenesest, kui koer on rahulik.
Kui verejooks ei peatu, võib marlitampoonile raputatud kaaliumpermanganaadi terakesi ja suruda side täpselt vastu küünise otsa. Verejooksu peatamiseks võib kasutada ka jääd, talvel aitab lumi.

Vannitamine

Pesuvee temperatuur olgu umbes 35 kraadi ja vesi ulatugu enam-vähem kõhuni.
Pea jäägu kuivaks! Vältida seebivee sattumist koera silma!
Pärast pesemist ja kuivatamist jäägu koer vähemalt kaheks tunniks tuppa. Vältida tõmbetuult! Halva ilma korral minna peale pesu koeraga välja võimalikult hiljem!

Koera üks kord kolme kuu jooksul vannitada on enamikul juhtudel täiesti piisav. Ärge peske oma koera sagedamini, kui see on tõeliselt hädavajalik, vastasel korral eemaldate tema karvadelt loomuliku rasukihi.
Peske koera väljas, näiteks lastevannis ja hõõruge ta pärast käterätikuga kuivaks. Koera sobib pesta ka piisavalt suures pesukausis koduses vannitoas. Kui te kasutate kuivatamiseks fööni, hoidke oma kätt õhujoas,et kontrollida, ega see koera naha jaoks liiga kuum ole.
Pikakarvalisi koeri tuleks pärast kuivatamist kammida või harjata, et eemaldada sasimikud.

Ärge viige koera välja jalutada kohe pärast vannitamist, sest olles äsja oma looduslikust lõhnast vabanenud, otsib ta alternatiivi: näiteks lehmakookide sees püherdamine on koera täiesti tavaline käitumine. Hoidke oma koer vähemalt paar päeva pärast vanni niisugustest võimalustest eemal, selleks ajaks peaks suurem püherdamisiha juba möödas olema.

Tõuge, kes vajavad korrapärast pügamist, näiteks puudleid, te kodus arvatavasti ei vannita, sest nende puhul tehakse koertesalongis enne igakordset pügamist erilist karvkatte hooldust (see on vajalik kord kuue kuni kaheksa nädala jooksul). Teil tuleb koera ainult vahetevahel kergelt pesta, kui ta on oma karvkatte eriti ära määrinud. Muudel juhtudel laske poril ära kuivada ja harjake see lihtsalt välja.

Kui teie koer kannatab mõne nahahaiguse käes, võib loomaarst soovitada teil koerale teha mõnda naharavivanni. Sel juhul saate tema käest üksikasjalikud juhised, millest tuleb väga täpselt kinni pidada.

Rippuvate kõrvadega koertel kipuvad kõrvad jääma ummuksisse, seetõttu tuleb selliseid kõrvu kindlasti pärast vannitamist ja ujumist puhastada ja kuivatada. Vee kuulmekäiku sattumise vältimiseks võib enne vannitamist kõrva panna vatitampooni.

Allikad:
Ert K., Mägi K. (2007). Sõber koer ja tema tervis. Tallinn: Pilgrim.
David Alderton'i teosest tõlkinud Vissak, P. (1997). Hamlyni lemmikloomade hooldamise entsüklopeedia. Tallinn: Varrak.
Koch-Kostersitz, M. (1992). 400 nõuannet koeraomanikule. Tallinn: Saareke.

Mikrokiipimine-koera märgistamine

2009-04-27T18:33:00.000+03:00

Tõukoerad peavad olema märgistatud! Tõutud koerad võivad ka olla märgistatud.

Mikrokiipi paigaldab ainult loomaarst!

Looma märgistamine ning registrisse kandmine aitab teda omanikuga siduda ning looma kadumamineku või varastamise korral on tema õiget peremeest võimalik kergemini leida. Märgistamise on vaja ka reisimiseks, lemmiklooma dokumentide sidumiseks konkreetse loomaga ning seda nõutakse ka näiteks tõukoerte kohustuslike terviseuuringute korral.

Alates 2011.aastast on Euroopa Liidus lemmikloomade mikrokiipimine ainus tunnustatud märgistamisviis. Kuni selle ajani nõustutakse ka loetava tätoveeringuga.

Mikrokiip on tavaline mikroskeem 12x2 mm inertsest klaasist kapslis, mis sisestatakse spetsiaalse süstlanõela abil koera kaelapiirkonda vasakule poole naha alla. Mikrokiibi paigaldamine ei ole koerale valusam kui tavaline süst.
Mikrokiip sisaldab unikaalset 15 numbrist koosnevat koodi, mis raadiosignaali kaudu on loetav kiibilugejaga, kui see satub kiibi leviulatusse.

Kiibi paigaldamisega peab kaasnema ka koera kandmine registrisse! Sest kiibi number aitab välja selgitada registrisse kantud looma peremehe kontaktandmeid.

Kiip töötab kogu koera elu vältel. Juhul kui kiip seletamatul põhjusel kiibilugejaga ei aktiveeru, tuleb sellest teavitada loomaarsti.

Allikas:
Ert K., Mägi K. (2007). Sõber koer ja tema tervis. Tallinn: Pilgrim.

Intro

2009-04-27T18:03:00.001+03:00

Viljandi noored, vägevad ja võimsad, täis teotahet ja vastutustunnet, võtavad kätte ja üheskoos asuvad vallutama eesmärki, milleks on kodutude loomade olukorra parandamine.

Lemmikloomad on meile paljudele osa igapäevaelust. Nad on meie perekonnaliikmed, tõelised kaaslased- meie parimad sõbrad. Loom on tundeolend, nagu me igaüks. Ta tajub, hoolib ja armastab. Ja tagatipuks ootab seda ka oma omanikelt, sest seda üks tõeline sõber vajabki. Teadmist, et ka tema pole siin maailmas ilma põhjuseta.

Niisiis, harigem teadmisi oma lemmikloomadest, õppige vältima ebameeldivat nende puhul. Nii leiate tee, kuidas näidata üles hoolivust, nii oma lemmiku, tema järglaste kui ka kõikide teiste loomade vastu. Teadmine on mõju, mis hoiab sõpruse koos!

Olge teadlikud varjupaigast, kui plaanite soetada endale kodulooma. Teadke, et varjupaik on täis palju hüljatud ja abivajavaid loomi, kes loodavad leida omale armastust täis kodu, parema kui oli seda eelmine. Ja teadke, just Teile on antud võimalust olla siin maailmas parem, kui seda oli keegi teine. Igaüks suudab, uskuge iseendasse!